Austatav härra Eesti Vabariigi president!
Austatud Parlamendi spiiker!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased!
Kaasmaalased!
“Meie Vabadussõda on näidanud, et mitte alati esmajärguline tähendus ei ole mitte relvades, vaid vaimus. Teiste sõnadega, mitte peaasjalikult relvade jõus, vaid vaimujõus peitub võit.” Nii kõneles legendaarne admiral Johan Pitka, keda tema kaasaaegsed nimetasid ka Vabadussõja hingeks. Pitka ei hoolinud isiklikust varandusest ei elust ega tervisest. Tema ülim eesmärk oli iseseisev Eesti. Ettevõtlik Pitka kasutas ebastandardseid lahendusi, vastandades võimekuse ja kvaliteedi hulgale ning oli edukas.
Praegu, osaledes NATO operatsioonidel ja NATO juhitud jõududes, teeb Eesti täpselt sedasama. Me kasutame oskuslikult piiratud ressursse ja meie tugevaid külgi. Eesti ei saa lubada endale marginaalseerumist, ei selles regioonis siin, ega NATOs tervikuna. Me saame olla ja olemegi edukad ennekõike kvaliteedi ja võimekuse, mitte hulgaga.
Minu arvates on samuti tähtis sümbol, et just Admiral Pitka, nüüd pean ma silmas meie mereväe lipulaeva, on esimene Eesti üksus, mis asub selle aasta mais teenima NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus. Admiral Pitka on taas eesliinil ja eeskujuks. Loodan siiralt, et Tallinna linn tasub auvõla Eesti legendaarse patrioodi admiral Pitka ees ja taaspüstitab tema monumendi, mis on kuskile kuurinurka piinlikult tolmuma jäänud.
Admiral Pitkalt on praegugi palju õppida. Pitka oli ja jääb ennastsalgava vabadusvõitluse võrdkujuks. 1944. aasta sügisel pöördus eakas Pitka välismaalt tagasi, ehkki olukord ei olnud võrreldav 1919. aastaga. Septembris 1944 lehvis viis lühikest päeva Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahel Pika Hermanni tornis meie sinimustvalge lipp. Eesti poliitikud Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi juhtimisel ning kaitseväe juhataja kindralmajor Jaan Maide käsu alla koondunud Eesti sõdurid üritasid meie rahva teist vabadussõda. Admiral Pitka oli oma löögirühmaga taas eesliinil. Tema ja sajad võitlejad julgesid minna lõpuni, sest armastus oma riigi vastu, vabadusjanu ning au kaalusid rohkem kui inimlikud hirmud ja tungid. Tuhanded mehed ja naised jätkasid hiljem vastupanu metsavendadena.
Kaasmaalased!
Täna, 60 aastat hiljem, on Eesti sõdur end taas tõestanud kõige keerulisemates olukordades, kui eeskujulikult treenitud ja varustatud, julge ning külmavereline sõjamees. Eesti sõdur on pärast võidukat Vabadussõda ja häbiväärset nõukogude okupatsiooni tagasi rahvusvahelises sõjameeste vennaskonnas. Paraku on Eesti ja meie kaitsevägi maksnud selle eest kõrget hinda. Kriisipiirkonnas on esimest korda pärast Vabadussõda võidelnud ning langenud Eesti vormis ja Eesti riigi huve kaitstes kaks meie kaitseväelast. Samamoodi, nagu 3588 Vabadussõtta läinud Eesti mehel lõppes käidud tee ebaõiglaselt äkki, jäi sõjamehe tee lühikeseks ka Iraagis Eestit teeninud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile. Samamoodi kui Vabadussõjas võidelnud sõdurid, andsid seersant Nuiamäe ja veebel Illenzeer Eestile kõige kallima, mis neil oli – oma elu. Selle nimel, et meie lapsed saaksid elada vabas Eestis. Ma ei karda võrdlust Vabadussõjaga. See on õiglane võrdlus.
Sõduri kaotus peab panema ühiskonna hindama meie riiklikku iseseisvust. Oma riik on tõsine asi. Liiga tõsine selleks, et oma riigiga mängida. Riik luuakse ja riiki ehitatakse põhimõttel, et riik on igavene ja ta on tugev. Vastasel korral ei oleks omariiklusel mõtet. Lääne kultuuriruum, mille lahutamatu koostisosa Eesti on, õpetab, et inimelu on püha. Kui sõdur on riigi eest valmis andma kõige pühama, mis inimesel on, oma elu, siis saab riik selle ohverduse kaudu pühaks. Pühaks meie kõigi jaoks.
Eestit teenivad sõdurid juhinduvad kindlatest väärtustest ning põhimõtetest. Lihtsad, aga olulised väärtused nagu – ausus, ustavus, distsipliin – on saanud nüüd sõdurite jaoks veelgi selgemaks. Seon ühise nimetaja sõdur alla kõik kaitseväelased – alates madrusest kuni kindralini.
Ajaleht “Postimees” valis Eesti sõduri Iraagis aasta 2004 inimeseks. Säärane valik on tunnistuseks, et teie, kaasmaalased, hindate Eesti sõdurit kõrgelt. Värske avaliku arvamuse uuring hindab kaitseväe usaldusväärsust üheks kõrgemaks meie riigi institutsioonide hulgas. Rahva toetus ja kaitseväe usaldusväärsus on üks Eesti olulisemaid julgeolekutegureid, sest kaitsevägi on rahvavägi. See ei ole pelgalt kaitseministeeriumi, kaitseväe juhtkonna ega tänaste ja eilsete kaadrikaitseväelaste teene. See on selge märk ühiskondlikust kokkuleppest. Üksmeel kaitseküsimuses tähendab selget ühiskondlikku kokkulepet. Ma ei tea ühtegi teist valdkonda, milles avalik arvamus oleks niivõrd üksmeelne kui kaitseküsimuses.
Riigi poliitiline juhtkond on aastaid tagasi sõlminud kokkuleppe viia ja hoida kaitsekulutused kahe protsenti tasemele sisemajanduse koguproduktist. Osakem sellist riigimehelikku hoiakut hinnata, sest küllap on alati kiusatusi suunata raha mõnda, hetkel päevapoliitiliselt valulikumasse valdkonda. Kuid need kaks protsenti ei ole lihtsalt kindel ühik maksumaksja rahast, vaid see on ka meie usaldusmõõde liitlaste ees, meie garantii kaitseväe kvaliteedile. Selle lubaduse pidamine on aidanud Eestil kasvada tõsiseltvõetavaks partneriks.
90 protsenti Eesti elanikkonnast toetab tasakaalustatud sõjalise riigikaitse mudelit. Me ei ole seda kuskilt kopeerinud. Kaitsejõudude ühendstaabis välja töötatud mudelis on arvestatud ohuhinnanguid, arenguid maailmas, meie riigi ressursse ja arengutaset. Eesti oma mudelis on kombineeritud jõuliselt arenevad elukutselised üksused, traditsioonilised reservüksused ning Kaitseliit. Selline mudel on ennast täna juba õigustanud ning kindlustab meid jätkusuutlikkusega välismissioonidel. Samuti näiteks loodusõnnetuste ohvrite päästmisel siin kodus Eestis nagu näitas jaanuarikuu üleujutus.
Päev päeva kõrval õpetab ja kasvatab kaitsevägi kodanikeks sadu poegi, vendi ning isasid, sõltumata rahvusest ja usutunnistusest. Paljudele neist kujuneb kaitsevägi hüppelauaks iseseisvasse ellu.
Kaitsevägi on arenenud eluterveks, ühiskonnaga tihedalt põimunud organismiks. Meie vägi toodab end ise, koolitades ja kasvatades sõdureid, kes jagavad sama väärtussüsteemi ja on patrioodid selle sõna kõige paremas tähenduses. Kaheldamatult ongi meie suurim saavutus ja õnnestumine Eesti sõdur. Sõdur, keda tunneme ja usaldame kui oma ala professionaali. Eesti sõdur, kes täna seisab Eesti riigi ja rahva huvide kaitsel kodugarnisonides, aga ka Iraagis, Liibanonis, Afganistanis, Kosovos ja Bosnias. Eesti sõdur, kes seisab siin täna teie ees rivis ja on valmis iseseisvuspäeva paraadiks. Eesti sõdur, kelle teenistuse ülim eesmärk on järgida legendaarse admiral Pitka elu põhimõtet: toimida ausa tahtega isamaa heaks.
Elagu Eesti Vabariik!