Homme, 12. detsembril algusega kell 10 mälestavad Suurbritannia diplomaadid ja Eesti Kaitseväe esindajad Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestustseremoonial asetavad pärjad langenud meremeeste haudadele kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Briti suursaadik Eestis TE Peter Carter ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Kohal on Kaitseväe orkester ja mälestuspalvuse peab Kaitseväe peakaplan.
Teisipäeval, 9. detsembril jõudis Tallinnasse Tema Majesteedi laev Edinburgh, mis viis enne sadamasse jõudmist läbi õppuse koos Eesti mereväe miinijahtijaga Admiral Cowan.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril Reval kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Siis maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919. aasta alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast.