Rindejoone olulisimad sündmused on toimunud Zaporižžja oblastis Orihhivi suunal Robotõne küla lähistel, kus Ukraina üksused on väga tõenäoliselt suutnud murda läbi Venemaa Föderatsiooni relvajõudude eesmistest kaitsepositsioonidest ning peavad lahinguid esimeses kaitseliinis olevate Vene vägedega Novoprokopivka ja Verbove asulate lähistel.
Intensiivsetele lahingutele selles piirkonnas viitavad teated, et seal võitlevad 7. (mägi)ründedessantdiviisi allüksused on kandnud märkimisväärseid kaotuseid ning neil on raske Ukraina rünnakutele vastu seista. Rindejoone stabiliseerimiseks on VF-i RJ sunnitud sellesse suunda tugevduseks siirma dessantväelasi Lõmani (76. ründedessantdiviis) ja Bahmuti suunalt (ründedessantbrigaad). Eespool mainitu viitab võimalikule operatsioonitasandi reservide puudusele, mistõttu on VF-i RJ sunnitud tooma tugevduseks ja täienduseks üksusi teistest rindejoone lõikudest.
Võimalik, et Ukraina relvajõudon suutnud kaitsepositsioonidel olevaid VF-i relvajõudude üksusi kulutada määral, mis annab neile võimaluse kaitsepositsioonidest läbi murda. Ukrainal on võimalus saavutada taktikalise taseme edu, milleks on läbimurre 1. väljaehitatud kaitseliinist. Samas on väga keeruline saavutada operatsioonitaseme edu, millega saaks Krimmi maismaakoridor läbi lõigata. Ülejäänud rindelõikudes on olukord sarnane eelnevate nädalatega. VF-i RJ jätkasid rünnakutega Kupjansk-Svatove-Kreminna joonel, mille tõenäoline eesmärk oli siduda Ukraina üksusi, mida võiks kasutada pealetungi sooritamiseks lõuna suunal. Ukraina relvajõudude üksused on jätkanud rünnakutega Bahmuti suunal ning saavutanud vähest edu.
Mõlemad sõjapooled on endiselt andnud lööke vastase tagalas asuvate sihtmärkide pihta, mille üheks ilmekaks näiteks on 29. augusti ööl vastu 30. augustit toimunud löök Krestõ lennuväljale Pihkvas. Avalike allikate kohaselt hävis 2 transpordilennukit IL-76 ja 2 transpordilennukit sai kergeid kahjustusi. Satelliitfotodel nähtavad kahjustused lennukikerel ei ole ulatuslikud, mis viitavad, et seda ei sooritatud suure lennuplatvormiga. On märkimisväärne, et löök suudeti anda nii kaugele rindejoonest. Selline vahejuhtum sunnib VF-i relvajõude veelgi enam pöörama tähelepanu väekaitsemeetmete tõhustamisele ja lennuvahendite hajutamisele.
Praegu on droonivastaste väekaitsemeetmete tõhustamine lennuväljadel üle Venemaa keeruline piisava õhutõrjevõime (vahendid) puudumise tõttu. Transpordilennuvägi on tähtis strateegiline vahend VF-i relvajõudude toimimiseks ning sõjamasina käigus hoidmiseks Ukrainas. Seega on tegemist igati sobiliku sihtmärgiga. Kuigi lennuki kahjustamine on sihtmärgina kahjude mõttes üks tasuvamaid, siis tuleb tõdeda, et nelja transpordilennuki vigastamine Ukraina-suunalist sõjalist tegevust ei mõjuta. Venemaa on endiselt võimeline tootma ja remontima transpordilennukeid.
Valgevenes toimuvad KJLO (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon) sõjalis-poliitilise liidu õppused. KJLO-sse kuuluvad Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa, Tadžikistan ja Valgevene. Sel aastal toimub Valgevenes tervelt viis õppust augusti lõpust järgmise nädala lõpuni. See on esmakordne, kui nii suur arv õppusi toimub ühes riigis. Varasematel aastatel on õppused toimunud eri KJLO riikide territooriumitel, mitte ühe riigi territooriumil.
Tõenäoliselt on õppused koondatud Valgevenesse, sest see asukoht võimaldab lääneriike survestada. Samuti vähendatakse niisuguse sammuga Venemaa õppuste korraldamise koormust ning üritatakse leevendada pingeid KJLO-s. Sõda Ukrainaga on tekitanud KJLO-s poliitilisi konflikte (Armeenia abita jätmine Ukraina sõja puhkedes) ning ettevaatliku hoiaku Venemaa suunal, kus VF-i naaberriigid võrdlevad end Ukraina olukorraga. Seetõttu on alust arvata, et liikmesriikide seas on enda lipu näitamine Venemaal vähemalt ebameeldiv.
Osaõppustest suurim – kiirreageerimisõppus Vzaimodeistvie – on käimas Bresti polügoonil Poola piiri läheduses. Bresti polügoon ei ole valitud õppuseks mitte Poola läheduse tõttu, vaid tegemist on eeskätt õhudessantvägede polügooniga, mis sobib sellise õppuse jaoks kõige paremini. Siinjuures tuleb öelda, et liikmesriigid saadavad õppusele väikesed taktikalised üksused (rühm või rood), mis ei ole omavahel koordineeritud ega võimelised naaberriikide suunal sõjalist tegevust korraldama. Õppused on demonstratiivse loomuga, kuid on tõenäoline, et neid kasutatakse propagandavahendina ja liitlassuhete näitamisena.
Väiksemamahulised õppused lisaks Vzaimodeistviele on luureõppus Poisk, tagamisõppus Ešelon, päästeõppus Skala ja TBK-meditsiiniõppus Barjäär.
