Vene väed on Avdijivka-Marjinka ja Kupjansk-Lõmani suunal ründe intensiivsust hoidnud.
Vähest taktikalist edu on Vene väed suurte kaotuste hinnaga saavutanud Avdijivka suunal. Seda on soosinud ka ilmastik, mis on püsinud suhteliselt kuivana ning võimaldanud rasketehnika kasutamist teedeta avatud maastikul tavapärasest hiljem. Sellest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus püsinud organiseerituna ning mitmekihilisena. Ukraina väed on ennekõike kasutanud kaudseid mõjutusvahendeid, nagu ründedroonid, kaudtuli ja miiniväljad. Seetõttu on Vene rasketehnika kaotused võrreldes varasemate nädalatega olnud samal tasemel.
Kaotustest hoolimata jätkab Venemaa tõenäoliselt ka lähinädalatel sama tugevat ründetegevust nagu praegu, et selle aasta lõpuks saavutada täielik kontroll Avdijivka üle. Võimalik, et Venemaa suurendab oma ründetegevust ka Kupjanski-Lõmani suunal.
Selle tegevusega seotud eesmärgid ei ole muutunud. Seda üritatakse näidata samasuguse märkimisväärse sõjalise eduna nagu Bahmuti vallutamise korral. See õigustaks edasise agressiooni vajalikkust, et okupeerida täielikult Luhanski ja Donetski oblast ning luua Krimmiga maismaaühendus. Ühtlasi on kavatsus siduda Ukraina reservid ning vähendada sellega survet teistele operatiivsuundadele.
Robotõne ja Bahmuti piirkonnas püsib seis suures plaanis muutumatuna.
Ukraina väed jätkavad Dnepri vasakkaldal uute sillapeade loomist ja reidide ulatuse laiendamist. Madal pilvisus ja udune ilm on tulnud Ukraina tegevusele jõe ületamisel kasuks. Venemaa on omakorda kompenseerinud maaväekomponendi nõrkust selles piirkonnas suurema lennuväe toetuse ning liugpommidega, mida lastakse sihtmärgi – maabunud Ukraina üksuste – pihta väljastpoolt Ukraina maapealse õhutõrje ulatust. See on ka põhjus, miks Ukraina relvajõudude ülem kin Zalužnõi ütles oma intervjuus ajakirjale The Economist, et üheks tasakaalu murdmise peamiseks meetmeks on Ukraina õhuülekaalu saavutamine ning elektroonilise võitluse tõhustamine.
