Käimasoleval nädalal jätkusid kogu rinde ulatuses relvastatud kokkupõrked, kuid märkimisväärseid edasiliikumisi kummaltki poolelt ei toimunud. Eelmise nädalaga võrreldes jäi lahingute intensiivsus samale tasemele, ulatudes keskmiselt 58–59 lahingukontaktini päevas.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) põhisuund on muutumatu, s.o Avdijivka linn, mille ümbruses ja sees toimuvad suuremad lahingud, ent mida VF-i RJ pole senini täielikult ümber piirata suutnud (piiramisrõnga avaus on u 5,5 km laiune). Tõenäoliselt püütakse vallutada või hävitada Ukraina relvajõudude Avdijivkasse suunduvaid varustusteid, et sundida linna kaitsjad kas alistuma või taanduma lääne suunas, võimaldades VF-i relvajõududel linna hõivata. Mõlema poole liikumine pole aga kuigi kiire, sest peale vastaspoole tegevuse piiravad manööverdamist ka rajatud miiniväljad ja saabuvad külmad ilmad. Lumesajud piiravad UAV-de efektiivset kasutamist, väidetavalt rakendatakse tankiüksusi pigem maasse kaevatud suurtükkidena (VF-i RJ-ide poolel) ning libeduse tõttu kasutatakse positsioonidele liikumiseks vaid roomiksõidukeid.
Üle Dnepri jõe rajatud Ukraina relvajõudude sillapea püsib, ehkki on pidevate VF-i relvajõudude kaudtule ja jalastunud rünnakute all. Et leevendada allajäämist elav- ja tulejõus, kasutavad Ukraina relvajõud efektiivselt UAV-sid – kui ilm vähegi võimaldab – ja mineerivad VF-i relvajõudude ühendus- ja varustusteid. Kõige selle ja ka maastiku iseärasuse tõttu ründavad VF-i relvajõud sillapead pigem väikeste, kuni kümneliikmeliste, gruppidena, mis aitab küll kaotuste hulka vähendada, ent ei võimalda suuremat edu saavutada.
Aastavahetusel andis VF tugevaid lööke Ukraina sõjalistele, kaitsetööstuse ja taristu objektidele. Tabamusi said üle riigi nii elektri-, sadama- kui raudteetaristu objektid, sõjaväe lennuväljad, relvastuse ja moonalaod, sõjaväe õppeasutused ning kaitsetööstuse ettevõtted, mis tegelevad relvastuse tootmise ja remontimisega. Intensiivseimad rünnakud olid 29. detsembril ja 2. jaanuaril, kui anti lööke Mustal merel paiknevalt aluselt tiibrakettidega 3M-14 Kalibr, kauglennuväe pommitajatelt Tu-95MS ja Tu-22M3 tiibrakettidega H-/555/55 ja H-22/32, raketisüsteemidest Iskander ballistiliste rakettidega ja hävitajatelt MiG-31K aeroballistiliste rakettidega Kinžal.
Samuti lasti Ukrainas asuvatele sihtmärkidele ründedroone Shahed-131/136 ja rakette õhutõrjesüsteemist S-300/400. Ööpäevas lastud ründedroonide hulk ulatus 90-ni, mis on seni suurim arv, mida ööpäeva kohta on ette kantud. 30. detsembril ja 2. jaanuaril lasti Ukrainas asuvatele sihtmärkidele ka Põhja-Korea raketisüsteemist ballistilisi rakette KN-23. VF-i taktika on endiselt üle küllata Ukraina õhukaitse eri suundadest lähtuvate eri tüüpi rakettide ja ründedroonidega. Sarnaseid päevi, kus korraga antakse rohkelt lööke eri platvormidelt, on olnud korduvalt ka varem. Löökide ajastamine aastavahetuse pühadeperioodiks on venelaste sihilik tegevus, millega proovitakse ilmselt murendada Ukraina rahva kaitsetahet.
