Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa operatsioonisurve on nädala jooksul järk-järgult nõrgenenud, mida näitab rünnakute arvu vähenemine alates nädala algusest 185-lt nüüdseks umbes 110-ni ööpäevas. Pokrovski sektorile langeb endiselt suurim koormus, kus toimub ligi kolmandik Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) vaenutegevusest. Hoolimata VF-i väeüksuste osalisest ümbersuunamisest Kurski oblastisse ja vasturündeoperatsiooni alustamisest ei ole Donetski suunal Venemaa ründetegevused eriti vähenenud. Samas kasutatakse rünnakutel väiksemat ründepotentsiaali, mistõttu on vägede edasiliikumine maastikul olnud aeglasem.

Avalike allikate kohaselt on Venemaa alustanud kujundavate ründeoperatsioonidega Kurski oblastis. Sinna on viimastel andmetel koondatud väegrupp, mis on moodustatud peamiselt VF-i õhudessantvägedest ja merejalaväe üksustest. Need üksused on alustanud väikeste soomustatud taktikaliste üksustega ründetegevust Ukraina positsioonide vastu. Teadaolevalt ei ole nad märkimisväärset edu saavutanud ning Ukraina on rünnakute tagasitõrjumisel väidetavalt hävitanud 11 vastase lahingutanki. Eeldatavasti VF-i relvajõudude ründesurve Kurskis lähiajal siiski kasvab ning võimalik, et lahingute raskuskese nihkub ajutiselt Kurski suunale.

Venemaa on eelneva nädala jooksul jätkanud kombineeritud ballistiliste ja tiibrakettide ning suure ulatusega ründedroonide rünnakuid Ukraina kriitilise taristu ja tsiviilsihtmärkide vastu üle kogu riigi. Nagu teada, satuvad rünnaku ajal ründevahendid tihti ka Valgevene territooriumile ja kaugemale. Venemaa eelprogrammeeritud ründevahendite lennutrajektoorid on muutunud järjest keerulisemaks, et vältida efektiivset Ukraina tõrjetuld, ning see faktor ilmselt ületab ründevahendite tehnilisi võimeid ja juhtimissüsteemidesse tekivad vead. Need omakorda tingivad kursieksimusi.

Samas ei saa välistada ka seda, et Venemaa rikub teadlikult Valgevene õhuruumi suveräänsust ning kasutab oma ründevahendeid Ukraina vastu ilma Valgevene võimude kooskõlastuseta. Viimast oletust kinnitab ka Valgevene õhukaitse ja õhutõrje tegevus, kes on mitmel korral väljendanud teadmatust enda õhuruumis toimuvatest arengutest või teinud aktiivseid õhukaitseoperatsioone VF-i relvajõudude poolt lastud objektide otsimiseks ja hävitamiseks. Kui juulis-augustis registreeriti kokku 21 Shahed 136/131 tüüpi drooni Valgevenes, siis ainuüksi septembri esimesel nädalal oli neid juba 20.

Shahed 136/131 Valgevenes:

1. Ööl vastu 3. septembrit lendas Valgevene õhuruumi üks VF-i Shahed 136/131. Seejärel lendas droon Ukraina territooriumile.
2. Ööl vastu 4. septembrit lendas Valgevene õhuruumi neli VF-i Shahedi 136/131. Seejärel lendas Ukraina territooriumile üks droon; kaks lendasid Valgevene-Ukraina piirialas (tõenäoliselt ka Ukrainasse tagasi); ühte märgati Zlobini piirkonnas (selle edasise saatuse kohta andmed puuduvad). Valgevene õhuväe hävitaja lendas hommikul UAV-d kinni püüdma.
3. septembril lendas üle Valgevene Gomeli oblasti VF-i hüperhelikiirusrakett Kinžal. Tõenäoliselt tabas rakett hiljem Lvivi.
4. septembril lendas Valgevenesse kaheksa Vene Shahedi 136/131. Olemasolevatel andmetel tulistas VF-i õhutõrjeüksus (Zjabrovka lennuväli, Gomeli oblast) alla ühe drooni. Veel ühe tulistas alla Valgevene hävitaja. Ülejäänud kuus drooni lendasid edasi Ukrainasse.
5. Ööl vastu 6.– 7. septembrit lendas Valgevenesse vähemalt seitse Shahedi 136/131. Teadaolevalt lendas üks neist esimest korda Grodno oblastisse. Droonide püüdmiseks tegid Valgevene hävitajad ja kopterid neli lendu. Seejärel võis üks droonidest Läti territooriumile kukkuda. Samuti lendas (ilmselt esimest korda) Valgevenesse Vene Supercam-tüüpi luuredroon. Ülejäänud droonide saatuse kohta andmed puuduvad. Võib täheldada Venemaa droonilendude arvu suurenemise tendentsi Valgevene territooriumile.