Järjekordse sõjanädala, arvult juba 150, jooksul on toimunud terve hulk tähelepanuväärseid sündmusi. Kõige märkimisväärsemaks tuleb pidada Ukraina üksuste ründetegevust Kurski oblastis.
Olgugi et toimunud reidi edu oli taktikaline, saavutati sellega jälle suur avalikkuse tähelepanu ning raputati korralik kogus soola Venemaa sõjalise juhtkonna lahtisele haavale – võimetusele Kurski oblasti hõivatud alasid tagasi vallutada. Venemaa ebaedu Kurskis on võimendanud ka Ukraina antud täppislöögid 76. õhudessantdiviisi ja 810. merejalaväebrigaadi juhtimispunktide pihta, mille tagajärjel sai surma ja haavata mitu vanemohvitseri, mis kahjustas suuresti nende koondiste juhtimisvõimet. Reaktsioonina suurendasid VF-i relvajõud oma aktiivsust Kurski oblasti operatsioonisuunal samaväärseks (94 rünnakut) Pokrovski ja Kurahhove operatsioonisuundadega, kuid see intensiivsus taandus kiiresti ning taastunud on tavapärane lahingurütm ligi 40 rünnakuga ööpäevas.
Ühtlasi ilmestavad Kurski olukorda ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski väited, et Kurski oblastisse siirdud Põhja-Korea 12 000-mehelisest kontingendist on juba kolmandik (kuni 3800 isikut) tapetud või haavatud, ilma et see oleks toonud Venemaale mingisugust sõjalist edu. Meieni on laekunud informatsioon mitmest eri allikast, et Põhja-Korea sõjaväelaste ründesektoris on tõepoolest jalaväerünnakute tõrjumisel toimunud intensiivne tuletegevus ning Põhja-Korea üksusi saadetakse ette valmistamata ning kaudtule toetuseta jalaväerünnakule kergemini kui VF-i relvajõudude üksusi. Seetõttu on nimetatud kaotuste suurusjärk üsna tõenäoline.
Laiemas kontekstis on endiselt lahendamata Kurski küsimus ning VF-i relvajõudude tegelik kapituleerumine ja taandumine Süüriast tekitab järjest suuremat survet Vene relvajõudude juhtkonnale. Samuti Venemaa avalikkuse poolt Putinile endale. Süvenevat pessimismi Venemaal suurendavad ka Ukraina jätkuvad ründedroonide süvalöögid oluliste taristuobjektide pihta. Nii ründas Ukraina ööl vastu 4. jaanuari Venemaal Leningradi oblastis Ust-Luga sadamas asuvat Novatrans naftaterminali, saavutades vähemalt ühe tabamuse. 8. jaanuaril rünnati kütusebaasi Engelsis, mida kasutatakse 121. kauglennuväepolgu ja 184. kauglennuväepolgu pommitajate Tu-160 ja Tu-95MS tankimiseks. Väga eduka rünnaku tagajärgi likvideeritakse siiani ning see mõjutab suurel määral nende lennukite kasutamist massiliste tiibraketirünnakute korraldamisel Ukrainale.
Mitmel tasandil toimuva sõjategevuse mõju ei kandu kahjuks kohe lahinguruumi, mistõttu hoiab Venemaa endiselt maavägede taktikalist initsiatiivi. Rünnakute intensiivsus on taastumas aastavahetuse pühade ajal toimunud ümberformeerimisest, olles keskmiselt tasemel 174 rünnakut ööpäevas. Avalike ruumiandmete kohaselt saavutas Venemaa möödunud nädalal taktikalise kontrolli Donetski oblastis Kurahhove asula ja veehoidla piirkonna üle ning on liikunud sealt edasi lääne suunas. Samuti on Venemaa suurendanud survet pikalt püsinud Vozdvõženka piirkonnale, mis seab ohtu Pokrovskit ja Kostjantõnivkat ühendava maantee. VF-i relvajõudude üksused on liikunud edasi ka kõrghoonestatud Toretski suunas. Lõmani suunal on VF-i relvajõududel läinud korda ületada Žerebetsi jõgi, mis annab neile võimaluse avaldada mõlemalt jõe poolelt survet Ternõ asulas asuvatele ületuskohtadele. Sellest hoolimata Ukraina organiseeritud kaitse püsib ning tema territooriumi iga ruutkilomeetri vallutamine maksab agressorile endiselt vähemalt 100 inimelu.
