Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

151. sõjanädalal toimunud tegevustes on jätkunud juba varem väljakujunenud suundumus. Nii on Venemaa relvajõud hoidnud taktikalise tegevuse põhirõhku Donetski oblastis Pokrovski suunal, kus üritab edeneda linnast lääne- ja idasuunal ning saavutada kontroll linna varustavate ühendusteede üle.

Kuigi edenemistempo on aeglustunud, on rünnakusurve endiselt suur, ulatudes kogu rindel keskmiselt 164 rünnakuni ööpäevas. Venemaa soovib ilmselt kasutada ära veel viimaseid nädalaid kestvat krõbedat talveilma, mis võimaldab kasutada külmunud maastikul ka soomustehnikat. Siiski on senine talv osutunud oodatust pehmemaks, suunates tehnika kasutamist vaid teedele, mis on lihtsustanud Ukraina tulegruppide tegevust rünnakute tõrjumisel.
Venemaa üksused on nädala jooksul suutnud marginaalselt edeneda veel Velikaja Novosilka ümbruses, Toretskis, Tšassiv Jaris ja Kupjanski suunal. Kurski oblastis on Ukraina üksused tõmmanud end endistele positsioonidele ning Venemaa ründesurve Ukraina üksuste vastu erilist edu ei ole andnud. Samuti pole toonud märkimisväärset kasu ka piirkonnas tegutsevate Põhja-Korea üksuste ümberformeerimine. Taktikalistest tähelepanekutest kõige olulisimateks võib pidada Põhja-Korea suurtükisüsteemide ilmumist Venemaa üksuste koosseisus rindele. See näitab Venemaa üha kriitilisemaks muutuvat kaudtulevahendite seisu ning sõltuvust imporditavast relvastusest. Ukraina kiiresti adapteeruv ja tehniliselt järjest võimekam kaitsetegevus on pidanud vastase massiivsele ründesurvele vastu ning hakkab tasapisi vastase maavägede ründevõimet murendama.

Ühtlasi on Ukraina jätkanud süvalööke Venemaa oluliste taristuobjektide pihta. Nii on Ukraina kogu möödunud nädala jooksul andnud järjest kasvavas mahus süvalööke Venemaa kütuse- ja keemiatööstusettevõtete pihta. Ukraina relvajõudude kindralstaabi sõnul tegi Ukraina 14. jaanuari hommikul ühe tugevaima õhurünnaku objektide pihta Venemaa territooriumil, millega rünnati sihtmärke 200–1100 km kaugusel Venemaa sisemaal: Brjanski, Saraatovi, Tuula oblastis ja Tatarstani Vabariigis. Rünnaku käigus said tabamusi:

  • Aleksini keemiakombinaat Tuula oblastis, mis on osa Rostehi korporatsioonist ja toodab laskemoona, püssirohtu ja materjale Venemaa sõjatööstuskompleksile
  • laskemoonalaod Saraatovi oblastis Engelsi lennuväljal. Seal hoidsid okupandid eelkõige FAB-i, KAB-i ja tiibrakette. Tulekahju ja detonatsioonid lennuväljal kestavad üle ühe tunni
  • Saraatovi naftatöötlemistehas. Pärast rünnakut registreeriti ka ulatuslik tulekahju naftatöötlemistehases
  • kordusrünnak naftasaaduste hoiubaasile Engelsis. Eelmine rünnak toimus 8. jaanuaril ja viis päeva põlenud naftabaas suudeti kustutada vaid päev enne uut rünnakut
  • Brjanski keemiatehas Seltsos. Brjanski keemiatehas on spetsialiseerunud püssirohu, tahkekütusekomponentide ja lõhkeainete tootmisele
  • Tatarstani Vabariigis Kaasanis asuv tehas Kazanorgsintez. Droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju
  • Transnefti naftapumbajaam Tatarstanis Almetjevskis

Ööl vastu 15. jaanuari ründasid omakorda Vene õhujõud Ukrainat, kasutades Murmanski oblastis asuvalt Olenogorski lennuväljalt õhku tõusnud kuut pommitajat Tu-95MS ja kaheksat pommitajat Tu-22M3. Peamiselt Lvivi piirkonna vastu suunatud rünnaku tõttu anti ka paljudes Ukraina piirkondades õhuhäire. Kompleksrünnakus kasutati tiibrakette, ründedroone ja ballistilisi rakette, millega rünnati Ukraina energiataristut. Kokku lasti Ukraina pihta 43 raketti ja 74 drooni, millest Ukraina tulistas alla 30 raketti ja 47 drooni ning 27 drooni hälbis oma kursilt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemad sõjas osalevad pooled üritavad ennekõike kahjustada vastaspoole majanduslikku potentsiaali ning sellega kurnata ühiskonda ja tekitada ühiskondlikku rahulolematust valitud sõjapoliitika suhtes. Kuigi Venemaa suudab oma sõjalist potentsiaali taktikaliselt pisut enam jõustada, ei ole ta suutnud seda kindlustada täieliku üleolekuna, mis annaks talle võimaluse diplomaatiliseks jõupositsiooniks. Seetõttu ei ole Venemaa praegusel ajal huvitatud sõjategevuse lõpetamisest ning jätkab ründetegevust.

Keri üles