Käimasolevast nädalast saab positiivse küljena esile tuua selle, et VF-i relvajõud ei ole suutnud Ukraina vägesid Kurskist välja tõrjuda. Suve lõpul Ukraina relvajõudude loodud eend on oma maksimumsuurusest küll ligikaudu poole väiksem, kuid selle äärealadel käib pidevalt võitlus, kus seni märkimisväärset edu pole kumbki pool saavutanud.
Ukraina relvajõud on pidanud küll tänavu jaanuari algul toimunud ootamatu rünnakuga, mis tundus olevat pigem osa aktiivsest kaitsetegevusest kui suuremahulisem ettevõtmine, vallutatud aladelt taanduma. Seni on nad siiski suutnud hoida enda valduses piirkonna suurimat asulat ja logistilist sõlmpunkti Sudžat.
Piirkonnas paiknevad Põhja-Korea sõdurid on kandnud kaotusi nii vigastatute kui surnutena, mis ületavad kokku mitme tuhande piiri. See omakorda tähendab, et kui Põhja-Korea eesmärk on jätkuv kohalolu sõjapiirkonnas, on vajalik sõdureid juurde siirda. Viimastel päevadel ongi tulnud teateid, et tõenäoliselt saabub veel enne suve algust Põhja-Koreast uus kogus isikkoosseisu. Kui palju neid on ning mis on nende eesmärk (kas vahetada välja kaotusi kandnud üksused või olla neile täienduseks), ei ole praegu veel selge.
Muudes piirkondades on olukord samuti muutusteta: jätkub VF-i relvajõudude sammsammuline edenemine lääne suunas. Pealöögisuund on muutusteta, see püsib Donetski oblastis Toretski ja Velõka Novosilka asulate vahele jäävas alas. Kõige kriitilisem olukord ongi praegu Toretski ja Velõka Novosilka juures. Toretski linnast on vallutamata veel ainult üks linnaosa asula kirdeosas, kuid seegi on VF-i relvajõudude kaudtulerelvade mõjualas. Velõka Novosilka lähistel on Ukraina relvajõududele tekkinud ümberpiiramisoht, mistõttu on tõenäoline, et lähimate päevade jooksul üritavad nad alalt taanduda üle Mokri Jalõ jõe loode suunas. See jõgi on küll takistuseks VF-i relvajõududele, kuid samas võib osutuda aeglustavaks teguriks Ukraina relvajõudude manöövritele.
Pealöögi olulisim asula on siiski Pokrovsk oma suuruse ja transpordisõlmeks olemise tõttu. Asulat ning selle lähiümbrust on Ukraina relvajõud tugevasti kindlustanud, mistõttu püüavad VF-i relvajõud ilmselt linnalahinguid võimalikult kaua vältida. Seepärast on suur tõenäosus, et asulat püütakse ümber piirata või tegeleda sellega siis, kui asula on jäänud rindejoonest tahapoole ning võimalikud linnas paiknevad Ukraina relvajõud on muudest üksustest ära lõigatud.
Ukraina relvajõud on jätkanud eri tüüpi vahenditega VF-i taristu ründamist. Löökide all on nii lahingumoonarajatised (tehased ja laod) kui ka kütusega seotud ehitised. Kõik see on osa tavapärasest sõjapidamisest (rünnata mitte tugevaid üksusi, vaid nende toetussüsteemi). Ühtlasi viiakse niimoodi sõda järjest enam VF-i sügavusse, mistõttu saavad ka end seni üsna turvaliselt tundnud venemaalased kogeda sama mis Ukraina elanikud.
