Vaadeldava perioodi märkimisväärseim tegevus toimus Kurski oblastis, kus Ukraina relvajõud sooritasid 6.–7. veebruaril rünnaku Sudža linnast kagusse.
Rünnak sarnanes aasta alguses toimunud tegevusega, kus Ukraina väed tegid üllatusrünnaku Sudžast kirdesse ja itta. Tänavu 7. veebruari rünnak oli suunatud Ulanoki asula pihta, samas oli teateid, et Ukraina väed suunduvad ka Vene-Ukraina piirile lähemal asuva Pljohhovo asula poole. 2025. aasta 13. veebruari seisuga on Ukraina väed Ulanoki suunal edenenud ligikaudu 5 km ning praeguse seisuga on neil õnnestunud saavutatut enda kontrolli all hoida. Pljohhovo ja Russkaja Konopelka piirkonnas tähelepanuväärseid tegevusi pole toimunud, küll aga on VF-i relvajõud sooritanud omakorda vasturünnakuid Ukraina vägede valduses oleva Kurski oblasti territooriumi pihta selle lääneküljelt Sverdlikovo asula lähistel.
Miks Ukraina väeüksused jaanuarikuise rünnakuga sarnast tegevust kordasid, on praegu veel teadmata. Tõenäoliseks võib pidada soovi julgestada Sudža asulat, mis on suurim Ukraina relvajõudude kontrolli all olev asula Kurski oblastis. Ühtlasi on tegemist piirkonna logistilise sõlmpunktiga. Asula kaotus või VF-i relvajõudude kaudtulerelvade suurema kontrolli alla sattumine muudaks Ukraina vägedele Kurskis saavutatu hoidmise keerulisemaks ning tõenäoliselt sunniks neid märkimisväärselt taanduma. Kas Ukraina väeüksused püüavad oma rünnakuga saavutatut edundada, püüdes näiteks Ulanoki või Pljohhovo asulat enda kontrolli alla saada, on veel ebaselge.
Muudel rindelõikudel Kurski oblastis toimuvaga sarnaseid sündmusi ei juhtunud. VF-i relvajõud on säilitanud oma sillapea Kupjanskist põhjas ning tõenäoliselt jätkuvad katsed seda laiendada ning luua Oskili jõel uusi ületuskohti. Donetski oblastis jätkavad VF-i relvajõud edasitungimist lääne suunas. Ukraina vägedel õnnestus möödunud perioodil vasturünnakutega Pokrovski lähistel hõivata positsioone Kotlõne ja Pištšane piirkonnas, mille üks tulemustest on tõenäoliselt VF-i relvajõudude tempo aeglustumine.
Võrreldes eelmise aasta lõpuga on VF-i relvajõud 2025. a jaanuari jooksul vallutanud ühes kuus ligi 100 km2 vähem, kuid kandsid kaotustena u 100 sõdurit ühe km2 kohta (nii langenud kui vigastatud). Kaotuste küllaltki suur arv – keskmiselt 1000–1500 langenut/vigastatut päevas – on sundinud VF-i relvajõude saatma rünnakutele ka vigastatud sõdureid. Taoliste „rünnaküksuste“ efektiivsus on enam kui kaheldav, samas kurnab see Ukraina vägesid (põhiliselt laskemoona kulumine) ja võimaldab Venemaal pääseda sõjainvaliidide ravimisest ning hilisemate toetuste maksmisest. See võib küll tunduda jõhker, ent vaadates, kui vähe hoolivad VF-i relvajõud ka tervete-tugevate sõdurite eludest, ei ole selline käitumine imekspandav.
