Järgmise nädala algul, vabariigi aastapäeval, täitub kolm aastat täiemahulise sõja algusest Ukrainas. Kuigi avalikus inforuumis on suureks kõneaineks võimalikud rahuläbirääkimised, ei ole sõjategevus rindel vaibunud ning jätkub endiselt nii Kurski, Donetski kui Zaporižžja piirkonnas, vähemal määral ka Hersoni ja Harkivi suundadel.
Pealöögisuunal – Donetski oblastis Pokrovski linna ja selle lähiümbruses – jätkavad Venemaa relvajõud edenemist: on jõutud Pokrovski lõunapoolsetesse eeslinnadesse, samuti kontrollitakse Kotlõne asulat Pokrovskist edelas. Kurahhove piirkonnas vallutati Datšne ja Ulaklõ külad ning tõenäoliselt langeb järgmisena Venemaa relvajõudude kontrolli alla Konstantõnopoli küla Ulaklõst läänes. Võimalik, et selles piirkonnas tekib Ukraina relvajõudude ümberpiiramisoht, mida veidi leevendab tõsiasi, et piiramisrõnga põhjaküljel voolab Vovtša jõgi ehk tegemist on loodusliku takistusega. Samal ajal pole taolised edusammud tulnud kergelt: veebruaris on Vene relvajõud edenenud keskmiselt ligi 1 km2 päevas ning on kaotanud kõrge väärtusega tehnikat. Võimalik, et Ukraina relvajõududel õnnestus hävitada Venemaa õhutõrjesüsteem S-350 Vitjaz ning on tuvastatud ka esimene termobaarilise relva TOS-2 hävitamine. Mõlemad kaotati Donetskis.
Kurski oblastis on Ukraina relvajõududel korda läinud enda kontrolli all hoida tänavu veebruari alguse rünnakuga vallutatud maa-alad Sudžast kagus, kuid samal ajal on kaotatud alasid mullu augustis loodud eendi lääneküljel. Seal on Venemaa relvajõudude kontrolli alla langenud Sverdlikovo asula piirkond, mis võimaldab kaudtulega mõjutada Sudža lähistel olevat kirde-edelasuunalist maanteed, Ukraina relvajõudude olulist logistikateed piirkonnas.
On võimalik, et kaudtulevahendite ja nende kasutamisega on Venemaa relvajõududel probleeme. On teateid, et Venemaa ootab uusi Põhja-Korea lahingumoonatarneid 122 ja 152 mm suurtükisüsteemidele, lisaks eri tüüpi rakette. Samuti on võimalik, et saabuvad juurde uued Põhja-Korea sõdurid ja samuti kaudtulevahendid (ühtlasi on kinnitust leidnud esimese Põhja-Korea liikursuurtüki häving lahingutegevuses). Lahingumoona, isikkoosseisu ja tehnika siirmised Põhja-Koreast ja teistest partnerriikidest näitavad, et Venemaa relvajõud sõltuvad oma tegevuses üsnagi palju välisest abist, kuigi avalikkusele püütakse kuvada hoopis teist pilti.
