Viimasel nädalal on Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude keskmine ööpäevaste rünnakute arv olnud 170 ümber ning võrreldes eelneva perioodiga (150 rünnakut) on see kasvanud.
Kui võrrelda aga VF-i relvajõudude ööpäevaste rünnakute keskmist aktiivsust veebruaris (120 korda) ja märtsis (150 korda), siis andmetest kajastub selgelt aktiivsuse kasv, mis ilmestab VF-i pingutusi täiendavate maa-alade vallutamiseks ja Kurski oblasti puhastamiseks. Seega praeguse seisuga puuduvad rindel märgid sõjalise aktiivsuse vähenemisest.
Kurski oblastis on Venemaa relvajõud jätkanud edenemist Vene-Ukraina riigipiiri suunas. Peale selle on Venemaa relvajõud vallutanud paari kilomeetri sügavuse ala üle piiri Sumõ oblastis asuva Basivka asula juures. Ukraina relvajõud hoiavad jätkuvalt Šudza linnast lõunas Guevo asula juures olevat ala, mis on Venemaa relvajõudude aktiivsete rünnakute tagajärjel kahanenud 70–80 km2 suuruseks. VF-i relvajõudude edenemiskiiruse kasvule viimastel nädalatel Kurski oblastis aitas kaasa osalise tulekontrolli saavutamine Ukraina relvajõudude logistikateede üle, kasutades suurtükituld ja laialdaselt ründedroone. Kui Ukraina peaks oma väed täielikult Kurskist välja viima, siis tähendab see, et Ukraina suutis hoida üle seitsme kuu VF-i territooriumi Kurski oblastis. Ukraina viis sellega lahingutegevuse Venemaa territooriumile, mis omakorda sundis Venemaad tooma oma üksusi teistelt rindelõikudelt Kurski oblastisse, sealhulgas merejalaväeüksuseid ja õhudessantvägesid. Lisaks jätkuvale kohalolule Kurski oblastis sooritasid Ukraina relvajõud eelmisel nädalal rünnaku Belgorodi oblastis, millega suudeti edeneda 2–3 km sügavusele Venemaa territooriumile Demidovka küla suunal.
Teistes rindelõikudes ei ole viimasel nädalal suuri muutusi toimunud. Donetski oblast on endiselt Venemaa relvajõudude pealöögisuund, kuigi sellel suunal pole Venemaa juba mitmeid nädalaid suutnud märkimisväärseid edenemisi saavutada. Donetski oblastis toimub kõige aktiivsem rindetegevus eelkõige Toretski ja Pokrovski linnade juures. Zaporižžja oblastis on Venemaa relvajõudude üksused marginaalselt edenenud Orihhivi lähedal Stepove küla suunal.
18. märtsil leppisid president Trump ja Putin väidetavalt kokku elektritaristule antavate löökide peatamises 30 päevaks. Küll mõned tunnid pärast läbirääkimisi andsid VF-i relvajõud kaugmaa-ründelöögi UAV-ga Mõkolajivi piirkonna elektritaristule. 19. märtsil andsid Ukraina relvajõud UAV-ga ründelöögi Krasnodari krais asuvale „Kavkazkaja“ naftaterminalile. Terminalis hoiustati raudteed mööda saabunud naftat enne selle edasi liigutamist Kasahstani. Terminal asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Kaspia torujuhtme Kropotkinskaja pumbajaamast, millele Ukraina relvajõud andsid löögi kuu aega tagasi. Läbi Venemaa kulgeva Kaspia torujuhtme kaudu liigub Kasahstani nafta ekspordiks maailmaturule. Pärast nimetatud Ukraina ja Venemaa lööke üksteise elektri- ja naftataristule, ei ole avalike allikate põhjal uusi lööke nimetatud taristuobjektidele kumbki osaline enam andnud.
Venemaa relvajõud on andnud lööke muudele taristuobjektidele Odessas, Sumõs, Krivõi Rihis, Zaporižžjas, Dnipros ja Mõkolajivis ning Poltaava ja Tšerkassõ oblastis. 19. märtsil andsid Ukraina relvajõud ründelöögi UAV-ga Engelsi lennuvälja moonahoidlale, kus mh hoiti tiibrakette Kh-101. Avalikele andmetele tuginedes ligi 62% laost hävis, 13% sai kahjustatud ning 25% jäi löökides puutumata. Samuti sai tabamuse angaar, kus valmistatakse ette tiibrakette enne nende strateegilistele pommitajatele laadimist. Võimalik, et selles angaaris tehtavad ettevalmistused on seotud sütikute ja lõhkepeade kinnitamisega ning sihtmärgi andmete sisestamisega raketi arvutisse. Kuigi löögi tagajärjel hävis teatud kogus tiibrakette, mida saanuks kasutada löökideks Ukraina sihtmärkide pihta, on põhjustatud kahju mõju lühiajaline. Venemaa suudab moonavarusid taastada ning võtab tõenäoliselt täiendavad väekaitsemeetmed moonavarude tõhusamaks kaitsmiseks.
