Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Viimasel nädalal on Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude keskmine ööpäevaste rünnakute arv jõudnud taas 200 rünnaku piirimaile ehk kasvanud võrreldes eelneva perioodiga, mil oli 170 rünnakut.

VF-i relvajõud jätkavad rünnakusurvet kõikides väljakujunenud ründesektorites kasvava intensiivsusega ning endiselt puuduvad rindel märgid sõjalise aktiivsuse vähendamisest või Venemaa ettevalmistustest võimalikuks vaherahuks. Venemaa kasutab hinnangute kohaselt praegust aega suurimal määral ära ning hoiab ründetegevust võimalikult kõrgel tasemel, et kulutada Ukraina sõjalist ressurssi nii palju kui võimalik, enne kui sõlmitakse mistahes lahingutegevuse intensiivsust piiravad kokkulepped.

Donetski oblastis asuv Pokrovski on endiselt Venemaa relvajõudude pealöögisuund. Kuigi sellele suunale langeb ligi 40% igapäevastest rünnakutest, pole Venemaa relvajõud juba mitmeid nädalaid suutnud seal märkimisväärseid edenemisi saavutada. VF-i relvajõud on tervikuna saavutanud väga vähest edu kõikides asulates. Seetõttu üritavad VF-i relvajõud intensiivistada ründetegevust ennekõike väljaspool asulate piirkondi, et katkestada Ukraina poolt kontrollitavaid logistikateid. Samuti toetab seda tegevust tärkav loodus ning tahenenud maapind väljaspool kanaliseerivaid ühendusteid.

Teistel suundadel on VF-i relvajõudude tegevus osutunud samavõrd edutuks. Kupjanski suunal on Ukraina relvajõududel läinud korda takistada Oskili läänekaldale tekkinud sillapea suurendamist ning mitmel korral on rasketehnikale sobivate sildade rajamine nurjatud. Samuti puuduvad VF-i relvajõududel märkimisväärsed edusammud teistes aktiivsemates piirkondades, näiteks Lõmani ja Toretski suundadel. Suve lähenedes võidakse taas suurendada ründetegevust Zaporižžjas ja Hersoni oblastis asuva Dnepri jõe deltas asuvas saarestikus.

Ukraina aga jätkab survet Kurski ja Belgorodi oblasti piirialadel.

Hooajalist muudatust on märgata VF-i relvajõudude süvalöökide iseloomus. Venemaa relvajõud on praegusel ajal jätkanud süvalöökide andmist peamiselt Geran-tüüpi ründedroonidega ning üksikutel juhtudel ka lühimaa ballistiliste rakettidega. Viimase kuu jooksul on tunduvalt vähenenud Venemaa kauglennuväe osalemine süvalöökides tiibrakettide ja hüpersooniliste ballistiliste rakettidega, mis annab tunnistust talvise pommituskampaania lõppemisest Ukraina rahvusliku kriitilise taristu vastu. Seda plaanikohast tegevust võib Venemaa kasutada kui näilist deeskalatsioonimeedet võimalike vaherahukõneluste ajal.

Keri üles