Viimasel nädalal on Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude keskmine ööpäevaste rünnakute arv püsinud keskmiselt 137 juures.
Kogu ülestõusmispühade perioodi jooksul saab esile tuua vaid 20. aprilli, kui VF-i relvajõudude rünnakute arv vähenes 96 rünnakuni ning esimest korda ei kasutatud õhuväevahendeid Ukraina sihtmärkide ründamiseks. Sellel päeval kahanes 2/3 ulatuses ka kaudtule ja mehitamata ründevahendite kasutamine. Rünnakute arv taastus endisele tasemele kohe järgmisel päeval ning taktikaliste õhurünnakute intensiivsus suurenes 1,5 korda võrreldes ülestõusmispühade eelse ajaga. Samuti taastusid kohe ka VF-i süvalöögid üle kogu Ukraina territooriumi. Nii toimusid eile öösel raketirünnakud Kiievi, Harkivi, Hersoni piirkondades asuvate sihtmärkide vastu. Samuti olid aktiivsed VF-i relvajõudude kauglennuväe pommitajad.
Seega puuduvad rindel ja VF-i relvajõudude tegutsemises endiselt märgid Venemaa ettevalmistustest võimalikuks vaherahuks, muutes Venemaa presidendi Putini avalikud rahusõnumid õõnsaks pilkeks avalikkuse eksitamisel. Venemaa jätkab kurnamissõda ja Ukraina sõjalise ressursi kulutamist.
Rindel jätkavad VF-i relvajõud rünnakusurvet kõikidel väljakujunenud suundadel. VF-i relvajõudude pealöögisuund on püsinud Donetski oblastis, kus suurim aktiivsus on endiselt Pokrovski linna ümbruses, milles on registreeritud ligi kolmandik igapäevastest rünnakutest. Ühtlasi jätkub VF-i relvajõudude tugev surve Toretski suunal, kus nad laiendavad marginaalsete sammudega saavutatud platsdarmi. Teistel suundadel ei ole VF-i relvajõudude rünnakud osutunud edukaks ning kontrolljoon ei ole muutunud.
Teatava revanši on Ukraina saanud Kiržatšis paikneva 51. GRAU-le (VF-i KM raketi-suurtüki peavalitsus) kuuluva laskemoona kesklao plahvatusega. Kuigi Venemaa kaitseministeerium teatas, et plahvatus toimus hooletuse tõttu lõhkeaine käitlemisel ja Ukraina ei ole plahvatuse asjaolusid kommenteerinud, siis esmaste hinnangute kohaselt võib Kiržatši plahvatuse mõju võrrelda 2024. aasta septembris aset leidnud Toropetsi laskemoona keskladude plahvatuse mõjuga, kui Venemaal hävines 30 000 tonni eri tüüpi laskemoona.
