Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 169. nädalal on Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) jätkanud kõiki väljakujunenud vaenutegevusi endises mahus. Keskmine ööpäevaste rünnakute arv on püsinud eelmise nädalaga samal tasemel ehk 162 rünnakut päevas, kuid survet jätkatakse kõikidel väljakujunenud suundadel. Hinnangute kohaselt ei ole VF-i relvajõud suutelised operatsioonitasandi läbimurdeks üheski rindelõigus ning Ukraina üksused on ründesurvele edukalt vastu pidanud.
Donetski oblastis on püsinud VF-i relvajõudude surve Kostjantõnivka vastu, mida toetavad pealetungid Toretski ja Tšassiv Jari suundadelt. Viimase nädala jooksul on VF-i relvajõud vähesel määral edenenud Pokrovski ja Toretski vahelisel alal. Kuigi territoriaalselt ei ole Vene vägede hõivatud territoorium suur, on nad vallutanud olulise lõigu Pokrovski ja Tšassiv Jari vahelisest maanteest. Samal ajal ei ole Pokrovskiga samas suurusjärgus Kostjantõnivka vallutamine lähiajal tõenäoline.
Kõige intensiivsem Venemaa ründetegevus on endiselt Pokrovski linna ümbruses ja Novopavlivka suunal, kuhu on koondunud pool kõikidest rünnakutest. Siiski pole sellega saavutatud mingit edu ja Ukraina relvajõud on edukalt oma ala kaitsnud. ISW (Institute for the Study of War) hinnangul on VF-i poolt vallutatud alade suurus novembrist alates pidevalt vähenenud ning ilmselt raugeb see tempo veelgi.
18. mai öösel korraldas Venemaa sõja seni suurima pikamaadroonide rünnaku Ukraina vastu. Venemaa kasutas rünnakus 273 Shahed- / Geran-tüüpi pikamaa-ründedrooni ja Gerbera- /Parodia-tüüpi peibutusdrooni. Samal ajal lasti Ukraina pihta ka kolm lühimaa ballistilist raketti Iskander. Teistel päevadel on Venemaa Ukraina pihta lennutanud keskmiselt 108 Shahed- /Geran-tüüpi pikamaa-ründedrooni ja peibutusdrooni. Avalikel andmetel on Shahed-136 ründedroonidel hakatud nüüd kasutama uusi 90 kg kaaluvaid kombineeritud lõhkepäid seniste 50 kg kaaluvate lõhkepeade asemel. Ühtlasi on ISW hinnangute kohaselt Venemaa muutnud pikamaa-ründedroonide kasutamise taktikat, et vältida Ukraina tagalas tegutsevate tulegruppide tegevust ning suurendada seeläbi rünnakute efektiivsust.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et olukord rinnetel on mitu viimast kuud (vähemalt aasta algusest peale) püsinud põhimõtteliselt sarnasena. VF-i relvajõud jätkavad oma eesmärgi poole püüdlemist – jõuda välja Donetski ja Luhanski oblastite piiridele –, millega soovitakse parandada oma positsioone võimalikeks läbirääkimisteks. Venemaa ei tee mingeid nähtavaid tegevusi vaherahu kehtestamiseks ning väga tõenäoliselt jätkab sõjaliste tegevustega sarnasel tasemel.
