Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Vastupidi, kõiki väljakujunenud vaenutegevusi on hoopis intensiivistatud. Keskmine ööpäevaste rünnakute arv on kasvanud ligi 14% (162 rünnakult 188-ni). Peale selle on lahingutsoonis tehtud õhurünnakute arv suurenenud 20% ehk keskmiselt 90 õhurünnakuni ööpäevas, sh visatud juhitavate pommide arv on kasvanud 25% võrreldes varasema nädalaga. Koos ööl vastu esmaspäeva tehtud suurima pikamaa-ründedroonide ja strateegilistelt pommitajatelt lastud tiibrakettide rünnakuga ilmestab see selgelt Venemaa tahtmatust rahuprotsessiga edasi minna. Ometigi peab Ukraina sellele survele vapralt vastu. Endiselt püsib arvamus, et VF-i relvajõud ei ole suutelised operatsioonitasandi läbimurdeks mitte üheski rindelõigus.

Venemaa tulipunkt taktikalistes tegevustes püsib Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka vastu. Viimase nädala jooksul on VF-i relvajõud Pokrovski ja Kostjantõnivka vahelisel alal kontrollitavat ala laiendanud, et suurendada ründesurvet piirkonnale. Siiski ei ole kummagi asula isoleerimine või vallutamine lähiajal tõenäoline.

Ühtlasi on Venemaa suurendanud rünnakute arvu teistes piirkondades. See on toonud kaasa marginaalseid edenemisi piirialadel nii Sumõ kui Harkivi oblastis, Kupjanski ja Lõmani suundadel. Samuti üritavad VF-i relvajõud hajutada Ukraina relvajõudude vastupanu Donetski oblasti läänepiiril Velõka Novosilka piirkonnas.

Hoolimata rünnakute arvu kasvust ei ole olukord rinnetel muutunud ning hinnangute kohaselt ei ole VF-i relvajõududel lisajõudu olukorra järsuks muutmiseks. Paraku annab püsiv VF-i relvajõudude väheldane edu Putini režiimile küllalt enesekindlust oma eesmärgi poole püüdlemiseks ning rahuprotsessi õõnestamist administratiivse venitamisega.