Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 171. nädalal ei ole Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) lahinguväljal oma väljakujunenud vaenutegevust muutnud.
Eelmise nädala lahingute intensiivsus on küll 12% raugenud ehk keskmiselt toimub 166 rünnakut ööpäevas. Samuti on lahingutsoonis tehtud õhurünnakute arv kahanenud 14%, mis teeb keskmiselt 77 õhurünnakut ööpäevas. Rünnakute tase vastab VF-i relvajõudude väljakujunenud mugavustsoonile surve hoidmiseks Ukraina relvajõudude vastu ja marginaalseks edenemiseks kogu rinde ulatuses. Eelmise nädala rünnakute hetkeline kasv vastas läbirääkimiste protsessi dünaamikale ja oli demonstratiivne žest, et kinnitada Venemaa tahtmatust rahuprotsessiga nendel tingimustel edasi minna. Tõenäoliselt näeme sellist rünnakute hetkelist kasvu edaspidigi.
Lahinguväljal on suurim muutus Venemaa järjest kasvav surve Sumõ oblastile. Avalike allikate kohaselt on Sumõ suunal VF-i relvajõud tasapisi piirialal edenenud. Peamiselt moodustavad Sumõ suuna operatiivgrupeeringu Venemaa Kurski oblastisse paigutatud õhudessantvägede (ÕDV) ja merejalaväe koondised, sh ka Pihkva 76. ründedessantdiviisi polgud. Siiani on just ÕDV ja merejalaväe üksused olnud põhijõud, mida on kogu sõjateatri ulatuses ühelt operatiivsuunalt teisele ümber paisatud. Siiski jääb Sumõ-Kurski suuna aktiivsus Donetski oblasti pealöögisuunale alla.
Kuigi taktikalistes tegevustes on põhipingutus suunatud endiselt Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka vastu, ei ole viimase nädala jooksul VF-i relvajõud selles piirkonnas märkimisväärset edu saavutanud ja kummagi asula isoleerimine või vallutamine lähiajal püsib ebatõenäolisena. Ühtlasi ei ole hinnangute kohaselt VF-i relvajõud endiselt suutelised operatsioonitasandi läbimurdeks üheski rindelõigus ning Ukraina relvajõud suudavad survet kontrollida.
Eelmise nädala VF-i relvajõudude tegevuste sisse jääb ka ööl vastu 1. juunit toimunud suurim pikamaa-ründedroonide rünnak, mil Ukrainat rünnati 472 Shahed-tüüpi kamikaze– ja imitaatordrooniga, kolme ballistilise raketiga Iskander-M / KN-23 ning nelja tiibraketiga H-101 ja Iskander-K.
Saatuse pilkena sai Ukraina samal päeval mitu korda suurema revanši, rünnates Venemaa sügavuses vähemalt viite strateegilise lennuväe lennuvälja ning hävitades täielikult vähemalt seitse kaugpommitajat ja kahjustades vähemasti kaks kaugpommitajat. Tabamuse saanud lennukid valmistusid parasjagu ründemissioonideks ning võib öelda, et Ukraina lõi kõige suuremas lahinguvalmiduses olevat osa Venemaa strateegilises lennuväes. Sellest kaotusest ülesaamiseks kulub Venemaal suurel hulgal lisaressurssi. Ennekõike tähendab see Venemaa riigisiseste julgestus- ja väekaitsemeetmete tõhustamist.
Veelgi olulisem on tõsiasi, et Ukraina mitme samaaegse erioperatsiooniga Venemaa kõige kaugemates regioonides saadeti Putini režiimile sedavõrd oluline sõnum rakendatavast potentsiaalist, et sundida Venemaad tegelikele rahuläbirääkimistele. Sellises olukorras on Venemaa mistahes kättemaksuaktsioonid jõuetud ja hambutud ning näitavad Venemaa saamatust.
