173. nädal pole toonud erilisi muudatusi Venemaa agressioonis Ukraina vastu. Nii nagu viimase kahe aasta jooksul juba välja kujunenud on, jätkub venelaste sõjategevus kahes põhilises formaadis: maavägede pealetungioperatsioonid õhuväe toetusel eri rindelõikudel ning tiib- ja ballistiliste rakettide ja droonide rünnakud sisemaal.
Esimese kohta võib öelda, et venelaste nüüdseks juba teist kuud kestnud nn pealetung põhiliselt Ida-Ukrainas on takerdunud ukrainlaste visasse kaitsesse ja transformeerunud taktikatasandil toimuvaks lahingutegevuseks, kus Venemaa relvajõud püüavad hoolimata suurtest kaotustest jätkata edasiliikumist. Võrreldes eelmise perioodiga on venelaste üldine aktiivsus jäänud samale tasemele ehk keskmiselt 150–160 rünnakut ööpäevas.
Enim toimunud rünnakute põhjal on näha, et põhijõupingutus on endiselt Donetski oblastis Pokrovski ja Novopavlovski suunal, kus toimub ligi pool lahingukontaktidest. Hoolimata esialgsest mõningasest edust ja jätkuvatest katsetest on Vene relvajõudude edasiliikumine Kurski piiril asuva Sumõ suunal suuresti peatatud. Siinkohal peab lisama, et ukrainlased ise on venelaste esialgse edu põhjustena toonud esile korralike kaitserajatiste puudumise selles piirilõigus. Selle vea on nad nüüdseks parandanud.
Teise ründetegevuse kohta saab öelda, et lisaks järjest suurematele arvudele, mida me iga päev näeme, on välja kujunenud teatav ründedroonide (eelkõige Geran-, aga ka Gerbera- ja Parodia-tüüpi) kasutamise muster. Kui keskmiselt kasutatakse päevas ligi 150 drooni (see arv on ka nende hinnanguline droonide ööpäevane tootmisvõime) ehk üle 1000 drooni nädalas, siis praktikas võime näha, et nelja-viie päeva jooksul kasutatakse päevas rünnakuks keskmiselt 60–70 drooni, millele järgneb suurem rünnakulaine, kus kasutatakse korraga 350–450 drooni. Samasugune muster kehtib ka ballistiliste ja tiibrakettide kasutamisel.
Droonide ja rakettide rünnakute puhul tuleb ära mainida ka seda, millised on põhilised rünnaku sihtmärgid. Ühe objekti ründamise asemel kasutatakse rohkem hajutatud rünnakuid erisuguste sihtmärkide vastu ja üha rohkem rünnatakse tsiviilobjekte ja lihtsalt elamurajoone. Uus reaalsus on, et kui varem juhtus tsiviilobjektide ja elamurajoonide ründamine pigem episoodiliselt, siis nüüd võib seda näha aina rohkem ja eriti ilmekas on siinkohal viimane rünnak Kiievi vastu. See näitab, et sõjalise edu puudumisel rindejoonel on venelased läinud üle otsesele terrorismitaktikale, et avaldada psühholoogilist survet elanikkonnale.
Edasise kohta püsib hinnang, et kuigi venelaste strateegilised eesmärgid ja plaanid pole muutunud, siis hoolimata pingutustest ei ole Venemaa relvajõud suutelised operatsioonitasandi läbimurdeks üheski rindelõigus ning Ukraina relvajõud suudavad survet kontrollida. Järgneval perioodil ei saa välistada mõningast droonide kasutamise vähenemist. Kuigi võib hinnata, et Venemaa on suutnud Shahed- / Geran-tüüpi droonide tootmist suuresti lokaliseerida, siis võib oletada, et nii mõnedki droonide tootmiseks kriitilised sõlmed tulevad jätkuvalt Iraanist, kus aga juudid hävitasid Isfahanis asuva droonitehase. Peale selle on regulaarsete Ukraina droonide löökide all Tatarstanis Alabugas asuv droonitehas.
