Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 176. nädalal on Venemaa hoogustanud sõjategevust uute tähisteni.
Viimase kahe nädala jooksul on Venemaa ühendoperatsiooni põhitähelepanu koondunud komplekssetele süvalöökidele, kus päev-päevalt suurendatakse ründevahendite hulka. Maavägede operatsioonis jätkuvad senised tegevused. Miski ei viita Venemaa kavatsusele või tahtele sõjategevuse lõpetamiseks ja rahuprotsessi jõustamiseks.
Võib hinnata, et Putini režiimi uinutav diplomaatia on loobunud läbirääkimiste võimaluse etendamisest ning edasi minnakse ainult sõjaliste lahendustega. Küsimus on vaid erinevate väeliikide ja relvaliikide võimete kasutamise määras ning Venemaa sõjategevuse peamise rõhu suunamise kohas.
Venemaa strateegiline eesmärk ei ole muutunud ning hõlmab endiselt Ukraina relvajõudude ja ühiskonna kurnamist murdepunktini, kus organiseeritud kaitse peaks kukkuma kokku ning tooma seejärel kaasa terve Ukraina alistumise ning allutamise Venemaa poliitilisele kontrollile. Ühtlasi üritab Venemaa endiselt kasutada ära olukorda ning saavutada maksimaalset efekti olukorras, kus lääneriikide toetus Ukrainale on olnud heitlik ning pole saavutanud täit potentsiaali.
Taktikaliselt ei ole toimunud Venemaa tegevustes suuri muutusi. Rünnakute intensiivsus alates selle kuu algusest on püsinud vahemikus 150-200 rünnakut päevas. Maavägede põhirõhk lasub endiselt Doneteski oblastis, kus liigutakse aeglaselt edasi Pokrovski ja Konstantinivka vahelisel alal ning Novopavlivka piirkonnas mööda Donetski oblasti ja Zaporižžja oblasti piiri. Venemaa on üritanud suurendada ka survet Izjumi suunal ning piirialadel Sumõ oblastis. Ukraina peab survele vapralt vastu ning muudab iga jalatäie maa vallutamise vaenlasele surmavalt raskeks. See on omakorda tinginud Venemaa relvajõudude intensiivsema süvalöökide kampaania, pannes sõjalise raskuskeskme Ukraina ühiskonna moraali murendamisele ja väsitamisele.
Alates juuli algusest on Venemaa tõstnud peamiselt Geran-tüüpi ründedroonide ja pettedroonide komplekssete süvarünnakute hulka umbes 1/3 võrra. Neile lisanduvad lühimaa ballistiliste rakettide ja tiibrakettide löögid, mida on korraldatud varasemaga võrreldavates mahtudes. Päevased ründevahendite kogused ulatuvad nüüdseks juba 749 ühikuni ööpäevas ning hinnanguliselt on Venemaal võimet kasvatada seda ka edaspidi. Selliste rünnakute eesmärk on küllastada Ukraina õhukaitse erinevate sihtmärkidega ja kasutada seejärel raskesti tabatavaid ballistilisi rakette kõrge tasuvusega sihtmärkide, nii sõjaliste- kui tsiviilobjektide, vastu.
Eraldi saab välja tuua sündmused Venemaa varilaevastikuga, millel võib pikemas perspektiivis olla suur mõju Venemaa võimele jätkata sõjategevusega. Alates selle aasta algusest on vähemalt kuuel korral toimunud edukad mittekonventsionaalsed rünnakud või sabotaažid Venemaa varilaevastiku vastu, mille eest pole keegi siiani vastutust võtnud. Sellised rünnakud on toimunud Vahemere ja Musta mere piirkonnas Liibüa, Itaalia ja Türgi rannikute lähedal ning viimane taoline rünnak toimus 6. juulil Ust-Luga sadama lähistel.
Kuigi rünnakute meetodites hetkel veel täit selgust ei ole, siis valdkonna eksperdid on pakkunud võimalust, et ühe vahendina kasutatakse aegreleega veealuseid magnetmiine, mis kinnitatakse tuukrite poolt laeva veelause osa külge. Enamasti ei põhjusta taolised miinid laeva uppumist, kuigi sõltuvalt miini asukohast ja laeva laadungist ei saa sellist tagajärge ka välistada. Taoliste rünnakute otsene mõju on vähene, arvestades kogu Venemaa varilaevastiku suurust, mis on hinnanguliselt 700–900 laeva. Siiski viitavad taolised rünnakud varilaevastiku haavatavusele ja rünnakute jätkumisel võib see pikemas perspektiivis mõjutada negatiivselt varilaevastiku kasutamist sanktsioonidest mööda hiilimisel.
