Viimase nädala jooksul on Venemaa agressioon Ukraina vastu jätkunud endises tempos ja formaadis, st võrreldes eelmise perioodiga pole märgata suuri muudatusi ei sisus, vormis, kvantiteedis ega kvaliteedis.
Strateegilis-poliitilisel tasemel jätkuvad Vene poliitilise juhtkonna katsed õigustada oma agressiooni Ukraina vastu, süüdistades samal ajal läänt rahuläbirääkimiste nurjamises näiteks pikamaarelvade tarnimise tõttu Ukrainale. Sellega üheskoos töötab täiskäigul ka Vene propagandamasin, mis jätkab sõjahüsteeria õhutamist ja läänest, aga eelkõige Ukrainast, vaenlase kuvandi loomist.
Sõjast on tasahilju saanud Venemaa ja venelaste jaoks uus reaalsus, mis ühest küljest mõjutab otseselt ainult neid, kes ise või kelle perekonnast on keegi rindele saadetud, haavatud/langenud, kuid millel on kaudne mõju kogu Vene ühiskonna toimimisele. Lihtsustatult võiks isegi öelda, et sõjast kui sellisest ja laiemast vastasseisust läänega on saanud Venemaa poliitilisele juhtkonnale eesmärk omaette, mille ümber on ehitatud kogu riiklik ideoloogia ja mille nimel toimib nii Vene ühiskond kui majandus.
Ka operatiiv-taktikalisel tasemel jätkub sõda senise loogika ja intensiivsusega, kus ööpäevane Vene vägede rünnakute arv püsib 150–160 juures. Vene vägede põhiline jõupingutus jääb endiselt Donetski oblastisse, kus juba mitmendat kuud järjest toimub enim maavägede rünnakuid ja ka õhulööke. Nagu näha, siis juba kuid on kestnud katse vallutada Pokrovsk ja Kostjantõnivka. Kaugemas perspektiivis ei saa välistada, et mingil ajal on ukrainlased sunnitud oma üksused sealt välja tooma, kuid võib prognoosida, et laiemas plaanis nende langemine üldist operatiiv-taktikalist olukorda ei mõjuta. Muudes rindelõikudes on olukord pigem staatiline.
Droonide puhul peab kahjuks tõdema, et Ukraina rünnakud neid tootva infrastruktuuri vastu on andnud ainult väga lühiajalise efekti. Praegu võib näha, et venelaste kasutatavate eri tüüpi droonide hulk nii rindel kui kaitse sügavuses on viimasel ajal ainult suurenenud. Võrdluseks, kui 2024. aastal kasutati iga kuu rünnakuteks keskmiselt 1000 Geran- / Shahed-tüüpi drooni, siis 2025. aasta kuu keskmine on juba praeguse seisuga üle 4000 drooni. Ka sihtmärkide puhul on näha, et Venemaa on muutnud oma viisi valida õhurünnakute sihtmärke ja tabamisi. Et Ukraina õhutõrjet võimalikult palju üle koormata, koondatakse nii Geran/Shahed kui rakettide rünnakud mõnda piirkonda, võib-olla isegi ühte või kahte asukohta.
Mis puudutab edaspidist, siis võib arvata, et venelased suudavad oma droonide tootmismahtu nii Alabugas kui teistes kohtades veelgi suurendada. Ka tööjõuga ei tohiks probleeme tekkida, sest peale kohaliku tööjõu tundub, et endise Vene kaitseministri Šoigu visiit Põhja-Koreasse on vilja kandnud ja Põhja-Korea saadab ligi paarkümmend tuhat töölist Venemaale droone valmistama. Kaugemas perspektiivis võib see tähendada, et Venemaa võib olla suuteline ühe korraga kasutama Ukraina vastu näiteks ka tuhat drooni ja seda mitte mitmepäevaste intervallidega, vaid mitu päeva järjest.
