Laiemas plaanis on augusti esimest nädalat enim mõjutanud ootus, mis on seotud Trumpi ultimaatumi tulemusel toimunud läbirääkimistega Moskvas ja selle järelmitega.
Viimase puhul võiks olla pigem mõõdukalt pessimistlik, sest nagu senine ajalugu on näidanud, ei saa uskuda seda, mida Putin lubab või on ütelnud. Vastupidi, vähemalt siiani on Putin rõhutanud, et tema eesmärgid Ukrainas ei ole muutunud. Võib hinnata, et pakkudes välja kahepoolsete läbirääkimiste võimaluse, kasutab Putin siinkohal Washingtoni soovi lahendada konflikt diplomaatiliselt ehk „näiliste“ läbirääkimiste abil soovitakse uinutada Trumpi järjekordne pahameelepuhang Venemaa vastu. See omakorda tähendab, et suure tõenäosusega on tulevased kahe- või kolmepoolsed läbirääkimised pigem järjekordne venelaste venitamise taktika.
Venemaa soovi ja tahet sõda jätkata kinnitab ka olukord sõjatandril, kus ei rünnakute arv ega droonide ja rakettide kasutamine pole suuresti muutunud, pigem vastupidi. Võrreldes juuniga, mil kasutati 5500 Geran- / Gerbera-tüüpi drooni, kasvas juulis rünnakuks kasutatavate droonide hulk 6200-ni. Võib arvata, et praegune Venemaa droonikampaania on kavandatud selleks, et koormata Ukraina õhukaitset, mis peegeldab Venemaa drone-centric kurnamissõja strateegiat Ukraina vastu. Kuigi siiani on Ukraina suutnud droonisõjale vastu panna (86% droonidest on hävitatud) ja on ka ise saanud droonide abil häirida Venemaa majanduse ja sõjatööstuse toimimist, võib öelda, et droonide massiline kasutamine on Venemaale andnud teatava kindlustunde oma võimes õõnestada Ukraina võitlusvaimu ja tugevdada oma tulevasi läbirääkimispositsioone Ukrainaga. See on aga eriti aktuaalne võimalike eelseisvate läbirääkimiste valguses.
Droonikampaania üha olulisemat rolli strateegiliste eesmärkide saavutamisel kinnitab Venemaa aina suurenev droonide tootmine. Selle aasta juunis hindas Ukraina sõjaväeluure (GUR), et Venemaa suudab toota umbes 170 Geran- / Shahed-tüüpi drooni päevas ning plaanib suurendada oma tootmisvõimsust 2025. aasta lõpuks 190 droonini päevas. Samuti on venelased oma kasutuses olevaid droone pidevalt täiustanud. Näiteks on suurendatud lõhkeaine kogust ja praeguseks on juba kasutusele võetud uut tüüpi Gerani droon, millel on propellermootori asemel reaktiivmootor ja mis teeb nende tõrjumise Ukraina õhutõrje jaoks veelgi raskemaks. Peale selle levib uus taktika kasutada Geran-tüüpi droone tankitõrjemiinide paigaldamiseks Ukraina logistika marsruutidele.
Siiski on droonide kasutamisel oma piirangud, sest territooriumi vallutamine eeldab, et jalaväelased hõivavad selle füüsiliselt. Kuigi erinevalt õhudomeenis toimuvast on Vene maavägede rünnakute intensiivsus võrreldes eelmiste nädalatega veidi vähenenud (jätkuvalt teostavad venelased ligi 150 rünnakut päevas), on venelased oma arvulist üleolekut kasutades suutnud tagada aeglase, kuid püsiva territooriumi vallutamise. Näiteks õnnestus venelastel juulis suurte kaotuste hinnaga vallutada lisaks ligi 530 km2 Ukraina territooriumi (620 km2 juunis) ja kokku on praegusel ajal venelaste kontrolli all ligi 20% Ukraina territooriumist, sealhulgas üle 90% Luhanski ja üle 70% Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastitest.
Ukraina peastaabi ettekannetes eri rindelõikude kohta esineb endiselt Pokrovsk kui põhiline venelaste rünnakusuund, kus toimub ligi kolmandik kõikidest rünnakutest. Kahelt tiivalt ümber haaratud Pokrovskis on mõnedel andmetel tuvastatud venelaste kohalolu, kuid võimalik, et siinkohal on tegemist luure- ja diversiooniüksustega ehk järjekordse nn lipuheiskamise operatsiooniga. Küll võib hinnata, et ukrainlased jätkavad kaitsega Pokrovskis võimalikult kaua, et anda piisavalt aega järgmiste kaitsepositsioonide rajamiseks. Venelased püüavad kasutada samasugust kahelt tiivalt haaramist nagu Pokrovskis ka Kupjanski ja Kostjantõnivka juures, kuid praegu kusagil ümberpiiramise ohtu ei ole. Edasise kohta võib öelda, et ei praegusel ajal ega lähitulevikus pole kummalgi poolel küllaldaselt otsustavat ülekaalu, et olukorda kardinaalselt enda kasuks muuta.
