Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 185. nädalal ei ole Vene relvajõudude maavägi võrreldes eelneva nädalaga teinud märkimisväärseid edenemisi.

Endiselt püsib Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude ründetegevuse põhipingutus Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka vahelisel alal, kuhu on koondatud üksusi ka teistelt suundadelt. VF-i väed pole oma jõudu suutnud maksma panna ja Ukraina vägede vasturündetegevus on pannud Vene vägede edasimineku seisma. Nurjates sellega kogu VF-i maavägede suvise pealetungi võimaluse. Marginaalne edasiminek on toimunud Pokrovskist läänes asuva Novopavlivka lähistel, kus VF-i relvajõud üritavad endiselt saavutada Donetski oblasti läänepiiri. Samuti on väheldast edu olnud ida pool asuvate Kupjanski ja Lõmani suundadel. Samal ajal pole kumbki suund pakkunud Venemaale võimalust kiireks läbimurdeks. Hinnanguliselt jääb olukord sarnaseks ka eelolevatel nädalatel.

Kogu eelneva nädala jooksul ründas Venemaa Ukrainat kaugmaadroonidega ja vähemalt kolmel päeval kombineeritud süvalöökidega, mille maht varieerus vahemikus 66–810 drooni, 9–42 tiibraketti ning üksikud ballistilised raketid. Rünnakutes kasutati juba tavapäraseks muutunud skeemi ballistilistest ja tiibrakettidest ning pikamaa ründe- ja peibutusdroonidest.

Uue negatiivse rekordina sooritati 7. septembril Ukraina vastu kombineeritud rünnak, kus kasutati 810 Shahed-tüüpi ründe- ja  peibutusdrooni. Lisaks üheksat tiibraketti Iskander-K ja nelja ballistilist raketti Iskander-M/ KN-23. Kuigi Ukraina õhutõrje hävitas enamiku õhuohtudest, fikseeriti üheksa raketitabamust ja 54 droonitabamust 33 asukohas, sh tabati esimest korda Ukraina valitsushoonet Kiievis. Kaheksas asukohas kukkusid alla tabamuse saanud droonid. 

Märkimisväärseks eskalatsiooniks tuleb pidada 9. septembri öösel toimunud droonirünnakuid, kus peale Ukraina territooriumil paiknenud sihtmärkide vastu toimus ka korduv provokatiivne Poola õhuruumi rikkumine. Avalikele allikatele tuginedes on tähelepanuväärne, et osa droone sisenes Poola õhuruumi Valgevene suunalt. Avalike allikate andmetel korraldasid VF-i relvajõud 9. septembri öösel Ukraina vastu hulganisi raketi- ja droonirünnakuid. Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa väed lasid Venemaa Saratovi oblasti territooriumi kohalt ja Mustalt merelt kokku 42 Kalibri, Kh-101 ja Kh-59/69 tiibraketti ning Voroneži oblastist ühe Iskander-M/KN-23 ballistilise raketi. Samuti lasti samal ajal  mitmest Ukrainaga piirnevast suunast välja 415 Shahed-tüüpi ründe- ja peibutusdrooni, nendest üle 250 Shahed-tüüpi drooni. Ukraina õhuväe tõrjetegevusest jäid mõjutamata ja tabasid sihtmärke ainult 16 raketti ja 21 drooni 17 asukohas üle Ukraina.

Avalikkuses on tõmmatud paralleele drooniprovokatsioonide ja Valgevenes toimuvate Zapad 2025  tegevuste vahele, kuid endiselt püsib arvamus, et Zapad 2025 on hale vari varem toimunud Zapadi õppustest ning ei kujuta ohtu regiooni julgeolekule. Nii Valgevene kui ka Venemaa relvajõud valmistuvad küll eri polügoonidel demonstratsioonõppusteks, kuid sisulist vägede koostöö harjutamist ei ole tuvastatud. Näiteks, tuginedes praegu kättesaadavale teabele transpordimahu kohta, võib järeldada, et praegused ettevalmistused õppusteks Zapad 2025 jäävad Valgevenes märkimisväärselt alla Zapad 2021 mahtudele: kui 2021. aastal saabus augusti jooksul Venemaalt Valgevenesse umbes 30 ešeloni, siis praeguseni on neid vaid kolm, millest ühe saabumise algne eesmärk oli transportida osalejaid KJLO õppustele.

Väikesemahulisi demoõppuseid on oodata ka Kaliningradis, sh meredessantõppust, Leningradi sõjaväeringkonnas Kamenka/Kirillovskoje polügoonil ja Moskva sõjaväeringkonnas Mulino polügoonil, kuhu on saabumas ka mõnikümmend India sõjaväelast. Seega jääb maastikul osalevate vägede koosseis tagasihoidlikuks.

Keri üles