Ukraina vastu suunatud agressiooni 190. nädalal on Venemaa veidi suurendanud operatsioonitempot. Kogu eelmise nädala jooksul on Venemaa üritanud üksikutes lõikudes tuua pildile soomustatud manööverüksusi, kuid seni suurema eduta. Lahingutegevuses on ööpäevas toimunud keskmiselt 200 rünnakut, mille tulemusel on Ukraina tabanud või hävitanud püsivalt üle 1000 vaenlase. Muus osas ei ole lahinguväljal suuremaid muutusi täheldatud.
Endiselt on lahingute kese ja põhirõhk Donetski oblastis Pokrovski ümbruses, kus Venemaa on mitmel järjestikusel päeval üritanud teha manöövreid soomustehnikaga varustatud moto-laskurpataljonidega. Selleks on valitud kehvade ilmaoludega päevad, mis aga pole loodetud edu taganud. Nende rünnakute eesmärgiks olnud Dobropillja eendi konsolideerimine ja laiendamine on jäänud saavutamata.
Avalikele ruumiandmetele tuginedes on Venemaa paraku saavutanud vähest edu Pokrovski lõunaosas, kus VF-i relvajõudude üksused on kanda kinnitamas. Väheldane edasiminek on toimunud ka Zaporižžja oblasti Pokrovski suunal, kus VF-i relvajõudude tegevus ohustab Zaporižžjast ida suunas minevaid varustusteid. Edasine Venemaa edu Zaporižžja oblastis võib tuua kaasa vägede grupeeringu tugevdamise ning lahingute keskme nihkumise Donetski oblastist lääne poole.
Mõningaid viiteid sellisteks ettevalmistusteks pakuvad näiteks ka teated Venemaal väljatöötamisel olevast seaduseelnõust, mis lubab reservväelaste kaasamist sõjategevusse välisriigi territooriumil ilma ametlikult sõda või mobilisatsiooni välja kuulutamata. Õigupoolest annab see uuendus võimaluse kasutada kuni 60-päevaseid reservõppekogunemisi, reservväelaste mobiliseerimiseks ning saatmiseks lahingutegevusse mistahes Venemaaga piirnevas alas (sh Venemaa poolt annekteeritud Ukraina territooriumist väljaspool, näiteks Zaporižžja oblastis).
Seaduseelnõu lubab kutsuda küll vaid neid isikuid, kes on sõlminud VF-i kaitseministeeriumiga n-ö valmiduslepingu, kuid suure tõenäosusega ollakse selle klausli administratiivse tõlgendamisega väga leidlikud. Kuigi kutsest hoidumine on ka administratiivselt karistatav, ootab kätte saadud desertööre peagu vältimatult kohene saatmine Šturmi allüksuste koosseisus lahingutegevuse kõige raskematesse lõikudesse. Hirmufaktor on desertööride arvu Venemaal hoidnud suhteliselt väiksena.
Ühtlasi tuleb seaduse väljatöötamise kavatsust vaadata koos hiljuti vastuvõetud seadusemuudatusega ajateenistusse kutsumise kohta aasta ringi, mis annab võimaluse täita tühjaks jäänud sõjalisi ametikohti jooksvalt uute ajateenijatega. Ühtlasi suurendab see ka värbamisbaasi tegevteenistuse lepingute sõlmimiseks.
Kõik need meetmed annavad tunnistust sellest, et hoolimata Venemaa optimistlikest teadaannetest värbamisplaanide täitmise ja isegi ületamise kohta, on tegelikkuses vabatahtliku värbamise seis palju kriitilisem. Avalike allikate teadetel on värbamise tempo vähenenud isegi kuni kolm korda, jäädes selle aasta II kvartalis alla 40 000 uue sõlmitud tegevteenistuse lepingu (varem sõlmiti kuni 30 000 lepingut kuus).
See on tingitud Venemaa üha halvenevast majandusseisust ning järjest suurenevast eelarvepuudujäägist – ennekõike hakkab kohalikul tasandil otsa saama raha, mida lepingute sõlmimise eest lisaks maksti. Näiteks on mitmes piirkonnas hakatud vähendama kohalike omavalitsuste poolt väljamakstavaid summasid (kohati on see vähenenud 3 miljonilt rublalt mõnesaja tuhande rublani). Olgugi et föderaaleelarvest makstavate summade säilimisele, on sellel tugevalt negatiivne mõju uute värvatute kaasamiseks.
Teisest küljest on järjest vähem neid isikuid, kes on raha eest valmis surma minema. Juba praegu moodustavad ligi kolmandiku värvatutest inimesed, kellel on eluaastaid üle 45. Järjest enam liitub VF-i relvajõududega isikuid, kellel on raskekujuline krooniline nakkushaigus ja kelle võime lahingutegevuses osaleda on väga kehv.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et Venemaa teeb lisapingutusi, et saavutada lähiajal sõjalist edu ning valmisolek lahingutegevuse lõpetamiseks mistahes vaherahu kujul ei ole tõenäoline.
