Sõjategevus Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel kulges möödunud nädalal suuremate muutusteta. Jätkus kaugmaa-täpsuslöökide andmine, intensiivne sõjategevus rindel ning samal ajal töö rahulepingu kavandi ja pooltele vastuvõetavate rahutingimuste kooskõlastamise kallal.
Venemaa Föderatsioonist kõlasid korduvalt ähvardused, et Venemaa saavutab sõja eesmärgid kas rahumeelselt või sõjategevuse abil. Moskva püüdis igati tugevdada muljet, et Venemaa suudab veel väga kaua sõdida ning muuta olukorda rindel oma tahtmist mööda. Samal ajal on Venemaa 2025. aasta jooksul suutnud vallutada alla 1% Ukraina territooriumist ja tänavune aasta võib kujuneda Venemaa relvajõudude isikkoosseisule kõige kaotusterohkemaks neli aastat väldanud täiemahulise sõja raames.
Venemaa jätkas Ukraina energiasüsteemi ründamist ning korraldas järjekordse ulatusliku rünnaku, mille käigus kasutati üle 600 drooni ning kümneid tiib- ja ballistilisi rakette. Ukraina õhukaitse suutis enamiku neist hävitada ning riigi energiasüsteem jätkas funktsioneerimist. Venemaa on teinud suuri pingutusi Ukraina energiasüsteemi lagundamiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Rünnakud on olnud intensiivsed ning kuigi kõiki droone ja rakette ei õnnestu alati hävitada, on Ukraina suutnud oma energeetikasüsteemi enda pingutuste ja liitlaste abiga käigus hoida, varustada elanikkonda ja ettevõtted elektriga ning hoida olukorda kontrolli all.
Ukraina jätkas kaugmaa-täpsuslöökide andmist Venemaa sõja- ja kütusetööstuse objektide pihta, mille funktsioneerimine võimaldab Venemaa Föderatsioonil sõda jätkata. Naftatöötlemistehas Sõzranis peatas töö pärast seda, kui seda tabas juba teine Ukraina rünnak kahe nädala jooksul. Samuti sai tugevalt kahjustada vedelgaasi terminal Temrjuki sadamas. Peale selle sai Mustal merel rünnakus tugevasti kannatada Venemaa varilaevastiku hulka kuuluv tanker Dashan.
Ukraina president Zelenskõi pakkus Venemaale „vaherahu energeetika vallas“, mis peatanuks vastastikused löögid energeetikataristu ja -objektide pihta, kuid Venemaa lükkas selle ettepaneku tagasi ilmses lootuses, et ta suudab Ukrainat piisavalt survestada.
Ukraina president tegi ka avalduse, mille kohaselt on Ukraina hakanud sõjategevuses kasutama enda loodud ballistilisi rakette Sapsan. Tegemist on märgilise arenguga, sest ballistilisi rakette on ühest küljest keerulisem toota, kuid teisest küljest on nendega antavaid lööke ka raskem tõrjuda. Seega on Ukraina saanud enda käsutusse vahendi, mis suurendab võimalusi mõjutada vastase tagalat ja hävitada olulisi objekte, mis paiknevad sadade kilomeetrite kaugusel rindest. Sapsan on juba kolmas rakett, mille Ukraina on ise loonud ja võtnud kasutusele 2025. aastal. Teised kaks on modifitseeritud tiibrakett Neptun ja tiibrakett Flamingo, mis avardavad Ukraina võimalusi mõjutada strateegilisi objekte sügaval Venemaa tagalas.
Rindel oli Venemaa Föderatsiooni põhipingutus jätkuvalt Pokrovsk-Mõrnohradi suunal, kus jätkusid katsed neid linnu vallutada. Venemaa saavutas piiratud edu ning suurenes surve Ukraina üksuste varustusteedele, kuid võitlus linnade pärast jätkus. Ukraina üksused töötasid samal ajal alternatiivsete varustuskanalite ja -teede avamise kallal.
Venemaa Föderatsiooni väed saavutasid piiratud edu ja suutsid pisut edasi liikuda ka Harkivi, Luhanski ja Zaporižžja oblastis, kus Ukraina jätkas aktiivset kaitsetegevust ja korraldas vasturünnakuid. Samuti jätkasid Ukraina väed löökide andmist Vene vägede tagalas paiknevate objektide pihta.
