Kahe viimase nädala jooksul jätkas Venemaa Föderatsioon sõjalise surve avaldamist kogu rinde ulatuses, korraldas kaks suurt rünnakut Ukraina kriitilise taristu ja energiasüsteemi vastu.
Samal ajal kostus Moskvast retoorika, mis liialdas pidevalt Venemaa sõjalisi edusamme ning kordas seisukohta, et Venemaa on nõus tegema rahu ainult talle sobivatel tingimustel. Venemaa retoorika tipnes 29. detsembril kõlanud süüdistustega, et Ukraina korraldas droonirünnaku Valdais asuvale Venemaa presidendi residentsile, mistõttu Moskva pidas vajalikuks „revideerida oma seisukohti“ rahuläbirääkimiste suhtes.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude põhipingutus toimus Pokrovsk-Mõrnohradi ja Dnipropetrovski oblasti suunal ning Venemaa üksused jätkasid samal ajal pealetungi Sumõ, Harkivi ja Zaporižžja oblastis. Vene üksustel õnnestus pärast pikalt kestnud ägedaid lahinguid suruda Ukraina üksused välja Siverskist ning edeneda Sumõ, Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis. Zaporižžja oblastis on kujunenud tõsine olukord Huljaipole piirkonnas. Ka Pokrovski ja Mõrnohradi suunal liikusid Vene üksused edasi, kuid lahingutegevus nende asustatud punktide pärast jätkus endiselt. Tavapäraselt saatsid Vene relvajõudude tegevust kuriteod: külaelanike küüditamine Hrabovske külast Sumõ oblastis ning tsiviilisikute ja sõjavangide hukkamised.
Ukraina relvajõud jätkasid aktiivset kaitsetegevust, laiendades oma kontrolli all olevat ala Kupjanskis (Harkivi oblastis) ja korraldades vasturünnakuid muudes rindelõikudes.
Venemaa Föderatsioon ründas vaadeldaval perioodil kahel korral sadade droonide ja kümnete rakettidega Ukraina kriitilist ja energiataristut, mis tõi kaasa pikemaid ja lühemaid voolukatkestusi 11 Ukraina oblastis. Venemaa rünnakute taktikas võib täheldada muutusi, sest mitmel korral on õhuründevahendid olnud suunatud sihtmärkide vastu ainult ühes Ukraina oblastis või piirkonnas. Sellega on Venemaa püüdnud muuta rünnaku tõrjumist võimalikult keeruliseks ja saavutada suuremat efekti.
Sellegipoolest on Ukraina energeetikud suutnud tekitatud purustusi järjekindlalt likvideerida ning on võimalik, et Ukraina tuumajaamad hakkavad lähiajal taas täisvõimsusel tööle. Ukraina kogemus näitab, kui oluline on tagada riigi tähtsaimate süsteemide jätkusuutlikkus sõja tingimustes. Ka neljandal täiemahulise sõja talvel suudab Ukraina hoolimata Venemaa pidevatest rünnakutest (viimasel ajal toimub üks ulatuslik rünnak ligikaudu iga kümne päeva tagant) liitlaste abiga ja oma ressursse rakendades riigi energiasüsteemi jätkuvalt parandada ja töös hoida, mis loob aluse kogu riigi võimele agressiooni tõrjuda.
Ukraina jätkas löökide andmist Venemaa strateegilise tähtsusega tööstusettevõtete ja taristu pihta. Avalikkusse jõudnud andmetel ründas Ukraina 2025. aastal Venemaa kütusetööstusega seotud sihtmärke üle 140 korra, mis on ligi 50% rohkem kui 2024. aastal. Kogu täiemahulise sõja jooksul on selliseid rünnakuid olnud ligi 300.
Saab hinnata, et neljanda täiemahulise sõja-aasta lõpus tunnevad järjest selgemini sõja mõju ka sõja alguses palju suuremaid ressursse omanud Venemaa relvajõud. Mullu oli neil raskusi lahingusoomukite kaotuste korvamisega ning viimaste õhulöökide käigus on alla tulistatud õhuründevahendeid, mis valmistati novembris-detsembris. See näitab, et Ukraina vastupanu on Venemaalt nõudnud tõsist lõivu ja Venemaa ressurssidel, olgugi need väga suured, on siiski piire.
