Uue aasta esimesel nädalal jätkus aktiivne sõjategevus kogu rinde ulatuses, sealhulgas löökide andmine sõjaliste ja strateegiliste objektide ning taristu pihta. Pariisis toimus Ukrainat toetava tahtekoalitsiooni riigipeade kohtumine mille ajal püüdis Venemaa Föderatsioon jätkuvalt tõestada, et Ukraina pani toime droonirünnaku Valdai residentsile.
Lahingutegevuse intensiivsus oli mõnevõrra väiksem aasta esimestel päevadel, kuid kasvas seejärel tunduvalt. Ööpäevaste lahingukokkupõrgete arv peaaegu kahekordistus alates 4. jaanuarist, jõudes 200–230-ni.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude põhipingutus toimus rinde keskosas Pokrovsk-Mõrnohradi ja rinde lõunaosas Huljaipole suunal. Vene relvajõudude aktiivsus oli suur ka Kostjantõnivka, Oleksandrivka, Lõmani ja Lõuna-Slobožanski suunal. Venemaa üksused liikusid edasi Pokrovskis, Mõrnohradis, Huljaipoles, Stepnohirski piirkonnas ning Sumõ ja Harkivi oblastis. Ukraina relvajõud jätkasid aktiivset kaitsetegevust, vasturünnakute korraldamist (Huljaipole) ning Kupjanski vabastamist.
Viimase nädala jooksul toimunud Venemaa rünnakud Ukraina energiasüsteemi ja kriitilise taristu vastu jäid ühes rünnakus kasutatud ründevahendite arvu poolest (alla 200 drooni ja kuni kümme ballistilist raketti) väiksemaks kui eelmise aasta detsembris toimunud suurrünnakud (500–650 drooni ja kuni 40 eri tüüpi raketti ühes rünnakus).
Ukraina suutis oma energiasüsteemi olukorda kontrolli all hoida, likvideeris kahjustusi ja taastas elektrivarustust kannatada saanud regioonides. Ukraina õhukaitse täienes möödunud aasta lõpus kahe Saksamaa poolt üle antud õhutõrjeraketikompleksiga Patriot (lahinguvalves alates 1. jaanuarist 2026), mis aitavad paremini kaitsta olulisi objekte õhuohtude eest.
Ukraina kaugmaadroonide tähtsaimad löögid tabasid muude sihtmärkide seas Venemaa relvajõudude raketi- ja suurtükiväe arsenali Kostroma oblastis ja sõjatehast Energia Lipetski oblastis. Ukraina drooni- ja raketirünnakute pidevalt kasvav intensiivsus (detsembris 2025 rünnati Venemaa naftatööstusega seotud objekte 24 korral ja Venemaa kaitseministeeriumi väitel on Ukraina droonid rünnanud Moskvat alanud aastal iga päev), laienev geograafia, suurenev ründevahendite hulk ja nomenklatuur tekitavad Venemaa Föderatsioonile järjest tõsisemat probleemi. Arvestades oluliste sihtmärkide arvu, paiknemist, juba sõjas ära kulutatud Venemaa relvajõudude õhutõrjemoona kogust ja hävinenud õhutõrjevahendite arvu, võib hinnata, et 2026. aastal tekitab Ukraina oma kaugmaalöökidega Venemaa relvajõududele ja majandusele veelgi suuremat kahju. See aga vähendab Venemaa võimalusi sõda jätkata ning arendada narratiivi Vene riigi ammendamatutest ressurssidest ja võimest pidada sõda nii kaua kui vaja.
