Möödunud nädalal võis rindel täheldada sõjategevuse intensiivsuse mõningast vähenemist võrreldes sellele eelnenud nädalaga, kuid Venemaa Föderatsioon jätkas Ukraina energia- ja küttesüsteemi taristu ründamist ning katseid peale suruda oma tingimusi rahuleppe sõlmimiseks.
Eelmisel nädalal toimus ööpäevas keskmiselt ligi 170 lahingukokkupõrget (nädal varem pisut üle 200) ning Venemaa Föderatsiooni üksuste edenemine on 2026. aasta jaanuari kahel nädalal olnud aeglasem kui möödunud aasta novembris ja detsembris. Venemaa Föderatsiooni põhipingutuse suund ei ole muutunud, mistõttu toimuvad suurimad lahingud jätkuvalt Pokrovsk-Mõrnohradi ja Huljaipole suunal. Märkimisväärne aktiivsus oli täheldatav Kostjantõnivka, Oleksandrivka ja Lõmani suunal. Venemaa üksused suutsid edasi liikuda Harkivi oblasti põhjaosas, Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal ning Zaporižžja oblasti lääneosas.
Ukraina relvajõud edenesid Kupjanskis ning korraldasid vasturünnakuid Kostjantõnivka ja Huljaipole suunal.
Venemaa Föderatsioon jätkas õhurünnakute korraldamist Ukraina kriitilise taristu vastu. Kui üldjuhul kasutati rünnakutes 80–160 drooni ja üks kuni kolm ballistilist raketti ööpäevas, siis ühel korral lasti Ukraina pihta välja ligi 300 drooni ning 25 ballistilist ja tiibraketti. Nädala jooksul rünnati soojuselektrijaamu, katlamaju, sadamaid, raudtee- ja põllumajandustaristut seitsmes oblastis (Kiievi, Odessa, Sumõ, Tšernihivi, Harkivi, Žõtomõri ja Dnipropetrovski oblastis). Need rünnakud olid jätkuks eelmise nädala lõpus toimunud suurele rünnakule (242 drooni ja 36 raketti, sh keskmaarakett Orešnik), mille tulemusena jäi ligi 6000 suurt korrusmaja Kiievis vooluta. Nädala sees tabasid voolukatkestused ka teisi Ukraina linnu ja piirkondi. Olukorra muutis keerulisemaks külm ilm, mistõttu Ukraina juhtkond kehtestas riigi energiamajanduses hädaolukorra, et tagada vajalike teenuste osutamist elanikkonnale ning kiirendada tekkinud kahjustuste likvideerimist. Samas on Ukraina energeetikud juba ära teinud väga suure töö ning rünnakute tagajärgede likvideerimine Kiievis ja mujal jätkub. Ukraina jaoks on väga oluline saada pidevalt abi toetajariikidelt, et tagada riigi energiasüsteemi toimimine.
Ukraina andis möödunud nädala jooksul hulga lööke erinevate sihtmärkide pihta Venemaal. Neist olulisimad olid Taganrogis asuv tehas Atlant Aero, mis on seotud droonide ja elektroonilise võitluse vahendite tootmisega, keemiatehas Nevinnomõssk Azot Stavropoli krais, mille toodangut kasutatakse rakettide ja lõhkeainete tootmiseks, ning kolm firmale Lukoil-Nižnevolskneft kuuluvat naftaplatvormi Kaspia meres.
Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu viitavad soovile kutsuda Ukrainas esile humanitaarkatastroof ja destabiliseerida Ukraina ühiskonda. Venemaa Föderatsioon proovis seda eesmärki saavutada intensiivsete rünnakutega juba 2022. aasta talvel, kuid see ebaõnnestus. Kolm aastat hiljem kasutatakse Ukraina vastu lisaks rakettidele ka arvukalt droone, mida Venemaal oli eelmistel sõja-aastatel tunduvalt vähem.
Ukraina seisukohast on tegemist tõsise katsumusega, millega toimetulekuks tuleb järjepidevalt suurendada energiasüsteemi hukukindlust, võimet droone tõrjuda ning leida võimalusi droonide tootmise piiramiseks või vähendamiseks Venemaa Föderatsioonis. Avalikkusse jõudnud andmed näitavad, et kuigi Venemaa kasutab praegusel ajal rünnakutes rohkem droone kui varem, on Ukraina võime neid tõrjuda samuti oluliselt kasvanud (hävitada suudetakse üle 80% droonidest). Ukraina juba rakendab meetmeid, et vähendada Venemaa võimet droone toota.
