Viimase nädala arenguid Ukrainas mõjutas suurel määral külm ilm, mis tõi kaasa sõjategevuse intensiivsuse vähenemise võrreldes eelnenud nädalatega. Venemaa Föderatsioon jätkas rünnakuid Ukraina kriitilise taristu vastu. Samuti jätkas Venemaa oma sõjaliste edusammude liialdamist, püüdes luua tõele mitte vastavat muljet oma suurest ülekaalust ja peatamatust edenemisest.
Möödunud nädalal kahanes keskmine ööpäevane lahingukokkupõrgete arv saja viiekümneni (nädal varem u 170). Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus jätkuvalt Pokrovsk-Mõrnohradi, Huljaipole ja Kostjantõnivka suunal. Venemaa Föderatsiooni üksused suutsid mõnevõrra edeneda Harkivi ja Zaporižžja oblastis, Pokrovski, Kostjantõnivka, Slovjanski ja Lõmani suunal.
Ukraina relvajõud jätkasid aktiivset kaitsetegevust kogu rinde ulatuses, liikusid edasi Kupjanski suunal ning sooritasid vasturünnakuid Venemaa üksuste edenemise tõkestamiseks. Ukraina viimase nädala märkimisväärseimad kaugmaa-täpsuslöögid toimusid sihtmärkide vastu Kapustin Jari polügoonil, kust Venemaa Föderatsioon on Ukraina pihta lasknud keskmaarakette Orešnik, ning naftatöötlemistehaste vastu Saraatovi oblastis ja Krasnodari krais.
Venemaa Föderatsioon lasi õhurünnakute käigus välja ligi 1000 drooni ja 40 eri tüüpi raketti. Sihtmärkideks olid valdavalt Ukraina kriitiline taristu ja tööstusobjektid, aga palju tabamusi said ka elumajad. Venemaa Föderatsioon püüdis 9. jaanuari õhurünnaku ning järgnenud rünnakutega süvendada Ukraina energiasüsteemile tekitatud kahju, et vallandada Ukrainas humanitaarkatastroofi.
Venemaa drooni- ja raketilöökides said kannatada Kiiev ja Kiievi oblast ning Harkivi, Sumõ, Odessa, Tšernihivi, Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastid. Nädala kõige intensiivsema õhurünnaku käigus lasi Venemaa Föderatsioon Ukraina pihta 339 drooni ja 34 eri tüüpi raketti. Ukraina võimud olid selleks ajaks juba suutnud likvideerida suure osa eelnenud nädalal Kiievi energiasüsteemile tekitatud kahjust ja ka Ukraina õhukaitse moonavarud olid saanud täiendust. Seetõttu olid rünnaku käigus Ukraina pealinnale tekitatud kahjud potentsiaalsest väiksemad. Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis vooluta 335 000 majapidamist, kuid juba hommikuks said ligi pooled neist voolu tagasi. Sellegipoolest on olukord Kiievis ning mõnedes teistes Ukraina linnades ja regioonides tõsine. Ukraina valitsus teeb koos toetajariikidega suuri pingutusi olukorra parandamiseks. Tänavune talv on üks viimaste aastate külmemaid talvesid Ukrainas ning Venemaa tegevus Ukraina energiataristu ründamisel paneb tsiviilelanikkonna raskesse olukorda.
Venemaa Föderatsioon on kasutanud rünnakutes droone ja rakette, mis on valmistatud rünnakule eelnenud või rünnaku toimumise kuul. See annab ettekujutuse sellest, kui suuri koguseid ründevahendeid saab Venemaa Ukraina vastu tõenäoliselt kasutada. Venemaa katset tekitada läbi energiataristu ründamise Ukrainas humanitaarkatastroofi on võimalik nurjata, arendades Ukraina õhukaitset ja rakendades uusi õhutõrjevahendeid (püüdurdroonid jm). On tähtis, et lisaks sõjalisele abile jätkuks rahvusvahelise abi osutamine ka Ukraina energeetikale.
