Viimase nädala arenguid Ukraina sõjas iseloomustab sõjategevuse intensiivistumine rindel ning kolmapäeval Abu Dhabis alanud uue läbirääkimiste vooru ettevalmistamine.
Sõjategevuse intensiivsus on alates aastavahetusest pikkamööda vähenenud, kuid möödunud nädalal kasvas see märkimisväärselt. Keskmine ööpäevane lahingukokkupõrgete arv ületas 200 piiri ning lisaks juba pikka aega väldanud tugevale survele Pokrovsk-Mõrnohradi ja Huljaipole suunal ägenes lahingutegevus varasemaga võrreldes ka Harkivi oblasti põhjaosas. Olukord Pokrovskis ja Mõrnohradis oli keeruline, kuid Ukraina väed hoidsid endiselt enda käes alasid mõlema linna piiril. Venemaa Föderatsiooni väed edenesid Slovjanski-Lõmani, Kostjantõnivka-Družkivka, Dobropillja ja Huljaipole suunal. Ukraina üksused jätkasid aktiivset kaitsetegevust ning liikusid edasi Kupjanskis ja Zaporižžja oblasti lääneosas.
Venemaa Föderatsioon taasalustas Ukraina energiataristu ründamist 3. veebruaril, kui energiataristu pihta Kiievi, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Sumõ, Harkivi, Tšernihivi, Odessa ja Vinnõtsja oblastis lasti välja 450 drooni ja ligi 70 eri tüüpi raketti. Rünnak oli ajastatud perioodile, kui temperatuur Ukrainas hakkas taas langema ning rünnaku tõrjumise muutis keeruliseks kasutatud ballistiliste rakettide suur arv (32). Rünnakule järgnesid voolukatkestused mitmes piirkonnas. Kiievis sai 100 000 peret voolu tagasi rünnakule järgnenud päeval ning taastamistööd Ukraina linnades ja energiataristu objektidel toimuvad pidevalt.
Neil päevil, kui Venemaa Föderatsioon ei rünnanud Ukraina energiataristut, olid tema sihtmärkideks Ukraina ühendusteed, transport ja tsiviiltaristu. Venemaa droonid ründasid Ukraina raudteetaristut, ronge, muid sõidukeid, mis vedasid inimesi ja meditsiiniasutusi. Kokkuvõttes lasi Venemaa Föderatsioon möödunud nädalal Ukraina taristu ja tsiviilsihtmärkide pihta välja 1100 kaugmaadrooni ja pisut üle 70 raketi, mis on kolm korda suurem rakettide kogus kui sellele eelnenud nädalal.
Ukraina seisukohast oli kindlasti teretulnud areng USA firma SpaceX poolt Ukraina palvel kehtestatud tehnilised piirangud Starlinki seadmete kasutamisele Venemaa Föderatsiooni relvajõudude üksustes ja droonide juhtimisel. Starlinki seadmete kasutamine võimaldab juhtida droone häirekindlalt, suurelt distantsilt, suurendada nende tabamistäpsust ja erinevaid kasutusvõimalusi ning võimet läbida õhukaitsevööndeid. Venemaa vastavate võimaluste piiramine toetab Ukraina pingutusi oma elanikkonna ja kriitilise taristu kaitsel õhuohtude eest.
Venemaa retoorika kordas juba tuntud sõnumeid. Ta lükkas tagasi mistahes lääneriikide julgeolekugarantiid Ukrainale ja lääneriikide vägede paiknemise Ukrainas; lubas hinnata kõigi rahuettepanekute vastuvõetavust sõja vallandamise taga olevate põhjuste seisukohast ning välistas vaherahu kui lahenduse, mis annab Ukrainale võimaluse puhata, relvastuda ja tugevdada oma relvajõude. Venemaa seisukohast on Ukrainas toimuv sõda jätkuvalt sõda lääneriikide ja Venemaa vahel, milles Ukrainal on Moskva sõnul vaid lääneriikide marioneti roll. Venemaa taotleb endiselt Ukraina sisulist kapitulatsiooni ning püüab selle eesmärgi saavutamiseks murda Ukraina elanikkonna vastupanutahet külma ja pideva survega rindel.
Neljanda sõja-aasta lõpuks on Venemaa sõdinud Ukraina vastu kauem kui Nõukogude Liit sõdis Saksamaa vastu teises maailmasõjas. Venemaa kaotused on ületanud miljoni sõjaväelase piiri, ta on kaotanud kümneid tuhandeid ühikuid sõjatehnikat ning järjest sagedamini on viiteid Venemaa süvenevatele majandusraskustele. Esialgu ei ole see veel sundinud Venemaad loobuma kavatsusest likvideerida Ukraina iseseisvus ja sõltumatus, kuid on ilmselge, et Venemaa ressursid ei ole põhjatud.
