Möödunud nädalal kõikus sõjategevuse intensiivsus Ukraina sõjas küllalt suurtes piirides. Venemaa sooritas rünnakuid Ukraina energiataristu ja muude sihtmärkide vastu ning poliitilisel tasandil jätkas ta juba tuntud retoorikat lääneriikide julgeolekugarantiide vastuvõetamatusest Ukrainale, vajadusest garanteerida Venemaa julgeolek ning otsustavusest taasliita endaga „põlised Vene alad“.
Ööpäeva keskmine lahingukokkupõrgete arv püsis endiselt üle 200, kuid kahel päeval oli see näitaja 300 lähedal ja vähenes nädala lõpuks alla 150. Samuti varieerus Venemaa Föderatsiooni põhipingutuse suund: kõige intensiivsema lahingutegevusega päevadel toimus enim kokkupõrkeid Pokrovsk-Mõrnohradi, Kostjantõnivka ja Huljaipole suundadel, ülejäänud päevadel Pokrovsk-Mõrnohradi ja Huljaipole suundadel. Samuti toimus intensiivne lahingutegevus Lõmani suunal ja Harkivi oblasti põhjaosas. Venemaa Föderatsiooni väed liikusid mõnevõrra edasi Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovsk-Mõrnohradi suunal. Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid ja edenesid Lõmani ja Dobropillja suunal. Olukord on tõsine Pokrovsk-Mõrnohradi linnastus, kus Ukraina väed hoiavad jätkuvalt enda käes linnade äärealasid, ja Huljaipoles.
Venemaa Föderatsiooni rünnakud Ukraina kriitilise taristu vastu olid intensiivsemad kui eelmisel kolmel nädalal (Venemaa lasi siis välja 1000–1100 drooni ja 25–70 raketti nädalas). Möödunud nädalal lasti välja ligi 1400 drooni ja 60 eri tüüpi raketti. Seejuures oli 7. veebruaril toimunud rünnak juba teine niisugune viie päeva sees, milles osales üle 400 õhuründevahendi.
Venemaa õhurünnakute peamised sihtmärgid olid endiselt Ukraina energiataristu objektid ning rünnati enamikku Ukraina oblastitest. Venemaa järjekindlust humanitaarkatastroofi esilekutsumisel Ukrainas iseloomustab fakt, et näiteks Hersoni soojuselektrijaama on ainuüksi veebruaris rünnatud neli korda. Samamoodi on Venemaa rünnanud ka Harkivi oblasti energiataristut, mistõttu oblasti energeetikasektoris kuulutati välja hädaolukord. Voolukatkestused tabasid nädala jooksul paljusid piirkondi ning Kiievis oli ligi 1000 suurt korrusmaja vooluta. Olukorda on raskendanud ka ilmaolud, mis olid omakorda elektrikatkestuste põhjuseks (nt Kiievi, Odessa ja Ternopili oblastites).
Ukraina kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid möödunud nädala jooksul tiibrakettide kütuse komponente tootev tehas Tveri oblastis, navigatsiooniseadmeid tootev tehas Progress Tambovi oblastis, kütusehoidla Saratovi oblastis, naftatöötlemistehas ning suurtüki- ja raketivägede laskemoonaladu Volgogradi oblastis, naftatöötlemistehas Komis ning energiataristu Belgorodi ja Brjanski oblastis.
Pidevad rünnakud kriitilise taristu vastu on pannud Ukraina olukorda, kus ta peab kohanema ja vastu pidama sõna otseses mõttes vastase tule all. Positiivsest küljest saab märkida, et Kiievi kriitilise taristu objektid on suudetud juba üle viia alternatiivtoitele ning kasvanud on õhutõrjelahingutes püüdurdroonidega alla tulistatud Vene droonide arv. Peale selle saab Ukraina pidevalt erisugust abi toetajariikidelt ja EL-ilt: nii rahalist toetust, generaatoreid, mobiilseid kütteseadmeid kui ka Ukrainale ülekantavat elektrienergiat. Ukraina poolt räägib ka asjaolu, et õhutemperatuur hakkab tõusma ja lähiajal väga külma ilma oodata ei ole.
