Möödunud nädala arenguid Ukrainas iseloomustavad lahingutegevuse mõningane vähenemine, poliitilised deklaratsioonid lihavõttepühade ajaks vaherahu kehtestamisest ning Venemaa jätkuvad süüdistused lääneriikide suunas.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 150 lahingukokkupõrget ning kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (mõlemad Donetski oblast), millele järgnesid Huljaipole (Zaporižžja oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) suunad. Viimase kümne päeva jooksul on Vene väed edenenud kõige rohkem Kupjanski (Harkivi oblast), Sumõ (Sumõ oblast) ja Pokrovski suunal, kaotades keskmiselt 150 võitlejat iga vallutatud ruutkilomeetri kohta.
Lihavõttepühadeks lubatud vaherahu (pidi kehtima alates 11. aprilli 16.00st kuni 12. aprilli 24.00ni) ei jõustunud, kuid lahingutegevuse intensiivsus 11.–12. aprillil kahanes ja moodustas vastavalt 120 ja 107 lahingukokkupõrget ööpäevas. Samuti ei andnud Venemaa Föderatsioon ega Ukraina ööl vastu 12. aprilli kaugmaa drooni- ja raketilööke (küll aga toimusid löögid lühematele distantsidele).
9.–15. aprillil lasi Venemaa Ukraina pihta välja ligi 1000 drooni ja seitse raketti. See oli suhteliselt „rahulikum“ periood võrreldes eelnenud nädalatega, kui Venemaa lasi välja vastavalt 1500 ja 37, 2100 ja 2, 1900 ja 34, 1300 ja 68 drooni ja raketti. Olukord muutus, kui Venemaa korraldas 15.–16. aprillil 24 tunni jooksul järjekordse suurrünnaku, kasutades selleks 659 drooni ja 44 eri tüüpi raketti.
Venemaa õhulöökide sihtmärgiks oli tavapäraselt energeetika-, tööstus-, transpordi, administratiiv- ja tsiviiltaristu. Löögid tabasid objekte vähemalt 12 Ukraina oblastis. 14. aprilli rünnakute käigus jäi Zaporižžja tuumajaam juba 13. korda ilma välise toiteta. Viimase suurrünnaku ajal sai esmastel andmetel kannatada üle saja tsiviilisiku.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid tabasid tervet hulka Venemaa kütusetööstuse objekte: naftaplatvormeid Kaspia meres, pumbajaamu Krasnodari krais ja Volgogradi oblastis, kütusehoidlat Tveri oblastis ja naftakeemiaettevõtet Baškortostani Vabariigis (mis toodab ka lennukikütuse komponente). Samuti tabasid Ukraina droonid keemiatehast Tšerepovets-Azot Vologda oblastis, mis mängib olulist rolli lõhkeainete tootmisel, ning lõhkeaine- ja püssirohutehast Samara oblastis.
Möödunud nädal oli tähelepanuväärne ka selle poolest, et 13. aprillil teatas Ukraina president Zelenskõi, et Ukraina väed suutsid esimest korda sõjaajaloos vallutada vastase positsiooni, kasutades selleks ainult mehitamata süsteeme – nii maapealseid (MMS) kui õhusõidukeid (MÕS). Selles kontekstis tuleb märkida, et Ukraina relvajõudude MMS-ide poolt täidetud lahinguülesannete arv on viimase viie kuu jooksul pidevalt kasvanud ning jõudnud 2500-lt novembris 2025 kuni 9000-ni märtsis 2026. Tänavu esimese kolme kuuga täitsid MMS-id Ukraina väejuhatuse andmetel 24 500 lahinguülesannet ning MMS-e kasutavate Ukraina üksuste arv on ületanud 160 piiri.
MMS-ide poolt täidetavad ülesanded võib jaotada kolme valdkonda:
- logistika (üksuste varustamine eesliinil, haavatute evakueerimine lahingualalt);
- pioneerivaldkond (mineerimine-demineerimine, tõkestamine, vahendite (nt EW) transport ja paigaldamine lahingualal);
- tuletoetus (relvaplatvormid).
MMS-ide kasutamise kasvu taga on tõsiasi, et täpsusrelvade arvu suurenemine Ukraina sõja lahinguväljadel on koos lahingujuhtimise infosüsteemide arenguga toonud kaasa järjest suurema ohu isikkoosseisule ja tehnikale ning nende aina kasvavad kaotused. Seetõttu on ootuspärane, et lahinguväljale tuleb järjest rohkem mehitamata süsteeme, mis suudavad asendada inimesi ning mille kaotusi on võimalik korvata. Mõnedes Ukraina üksustes täidavad mehitamata süsteemid juba valdav osa eesliinil olevate üksuste logistilise toetuse ülesannetest. Samuti tuleb järjest rohkem infot MMS-ide edukast kasutamisest haavatute evakueerimiseks ja seda isegi vastase droonirünnakute all.
MMS-id on osalenud Ukraina üksuste positsioonide kaitsmisel ja Vene üksuste positsioonide ründamisel ka varem, kuid 13. aprilli uudis võib tähendada (operatsiooni kõiki üksikasju pole veel avalikustatud) mehitamata sõjapidamise arengus hüpet, kus MÕS-e ja MMS-e rakendatakse süstemaatiliselt ja tulemuslikult koos. See ei tähenda, et jalaväelane kaob nüüd lahinguväljalt, vaid seda, et kõige ohtlikumaid ülesandeid täidavad järjest rohkem masinad ning inimene saab keskenduda sellele, millega masinad hakkama ei saa.
