Möödunud nädala arenguid Ukraina sõjas iseloomustab teist nädalat järjest sõjategevuse intensiivistumine, Ukraina süvalöögid objektide pihta Uuralis ning Venemaalt tulevad sõnumid, mis ühelt poolt kordasid väiteid, et Venemaa on sõjas edukas ja saavutab oma eesmärgid igal juhul, aga teiselt poolt kõnelesid 9. mai pidustuste mastaabi kärpimisest Ukrainast lähtuva ohu tõttu.
Venemaa juhtkond on kõnelnud ka vaherahu kehtestamisest 9. maiks ja on selge, et selle taga on soov korraldada 9. mai pidustusi, kartmata Ukraina õhulööke. Seega on täiemahuline sõda viiendal aastal jõudnud „Kiievi vallutamisest kolme päevaga“ olukorrani, kus Moskva tahab oma iga-aastase sõjalis-patriootliku massiürituse korraldamiseks kehtestada vaherahu.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 202 lahingukokkupõrget.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski obl), Lõuna-Slabožanske (Harkivi obl) ja Lõmani (Donetski obl) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Kupjanski (Harkivi obl), Slovjanski ja Pokrovski (mõlemad Donetski obl) suunal.
- Ukraina väed sooritasid hulga vasturünnakuid ja surusid Vene vägesid tagasi Kostjantõnivka (Donetski obl), Oleksandrivka (Dnipropetrovski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1100 sõjaväelast ööpäevas.
Venemaa Föderatsioon andis Ukraina pihta kaugmaa-täpsuslööke, lastes välja ligi 1400 drooni ja 50 raketti. See on umbes 400 drooni vähem kui eelmisel nädalal, aga rakettide arv ei ole peaaegu muutunud. Venemaa löökide sihtmärkideks oli energia-, tööstus-, transpordi-, põllumajandus- ja tsiviiltaristu. 24.–25. aprillil toimus järjekordne ulatuslik õhurünnak, milles kasutati üle 600 õhuründevahendi. Rünnak Dnipropetrovskile kestis ligi 20 tundi. Samuti rünnati möödunud nädala jooksul intensiivselt Odessat ja sadamaid Odessa oblastis, kusjuures rünnakute käigus said vigastada ka välisriikide laevad.
Ukraina kaugmaalöögid tabasid möödunud nädala jooksul sihtmärke Venemaa eri piirkondades kuni Uuralini välja. Ukraina droonid ründasid sihtmärke ka Jekaterinburgis ja Tšeljabinskis distantsil 1600–1800 km. Ukraina kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid:
- kütusetööstuse ja kütuse transporditaristu objektid Nižni Novgorodi, Jaroslavli ja Orenburgi oblastis ning Permi ja Krasnodari krais;
- metallurgiatehas Tšeljabinski oblastis;
- keemiatehas Vologda oblastis;
- sõjalised sihtmärgid Krimmis.
28. aprillil toimus viimase kahe nädala jooksul kolmas rünnak Tuapses (Krasnodari krais) paiknevale naftatöötlemistehasele, mille aastane töötlemisvõimsus on 12 miljonit tonni. Tehas on praeguseks oma töö peatanud, kusjuures varem läks selle toodang otse ekspordiks. Tuapse on Venemaa jaoks väga oluline naftaekspordi sadam Mustal merel, mida hakati rohkem kasutama pärast Ukraina lööke Novorossiiski sadama pihta. Tuapse naftatöötlemistehase, mahutipargi ja muu taristu kahjustamine mõjutab väga tugevalt Venemaa võimet eksportida naftat Musta mere kaudu.
Eri hinnangute kohaselt on Ukraina järjest ägenevad löögid Venemaa kütusetööstuse ja -taristu pihta vähendanud nafta töötlemismahtusid periooditi 10–17% ja kohati kuni 20%. Rünnakute mõjusust on suurendanud korduvad löögid samade sihtmärkide pihta ning remondiks ja asendamiseks vajalike sõlmede piiratud saadavus sanktsioonide tõttu.
Seega jätkab Ukraina löökide andmist Venemaa strateegiliste objektide pihta, et vähendada tema majanduspotentsiaali ja võimet sõda jätkata. Ukraina kaugmaa-täpsuslöökide mõju on olnud aga selline, et Moskva võib esimest korda pärast 2007. aastat korraldada sõjaväepraadi ilma sõjatehnikata.
