Viimase nädala arenguid Ukraina sõjas iseloomustab ägenenud lahingutegevus rindel, Venemaal teises maailmasõjas saavutatud võidu tähistamisega seotu ning pidustustele järgnenud intensiivsed Venemaa kaugmaa-täpsuslöögid.
Tänavu 9. mai pidustused Moskvas ja teistes Venemaa linnades olid tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal nii seetõttu, et tegemist ei olnud juubeliaastaga kui ka Ukraina kaugmaa-täpsuslöökidest tuleneva ohutaseme tõusu tõttu.
Moskvas toimunud sõjaväeparaadil ei osalenud esimest korda ligi 20 aasta jooksul sõjatehnika. Samas peegeldas üritus Venemaa süvenenud liitlassuhteid, kuna paraadil osalesid esimest korda ajaloos Põhja-Korea sõjaväelased.
Oma lühikeses kõnes rõhutas president Putin, tõmmates traditsioonilisi paralleele teise maailmasõjaga, et Vene väed astuvad vastu „agressiivsele jõule“, mille taga seisab „kogu NATO“. Sõja viiendal aastal, mil Venemaa kaotused püsivad suured, Ukraina ründab järjest tulemuslikumalt Venemaa strateegilisi objekte ning Venemaa majandusprobleemid süvenevad, kutsus Venemaa president kaasmaalasi üles vastu pidama, väites, et edu võtmeks on „rahva vaimne tugevus, ühtsus ja võime üle elada kõik katsumused“.
Samal päeval toimunud pressikonverentsil märkis Venemaa president, et tema hinnangul läheneb konflikt Ukrainas lõpule. Ta avaldas valmisolekut kohtuda president Zelenskõiga Moskvas, kui Ukraina riigipeal peaks selline soov olema. Samas rõhutas Putin, et kohtumine mujal saab kõne alla tulla vaid läbirääkimiste lõpuleviimiseks ja rahuleppe allkirjastamiseks, mis eeldab mahukat eeltööd.
Presidendi kõneisik Peskov kordas need seisukohad üle ja lisas, et sõda võib tegelikult lõppeda kohe, kui Ukraina juhtkond langetab „vajalikud otsused“. Hiljem kordas ta nõudmist, et Ukraina väed peavad lahkuma Donbassist ja muudelt Ukraina aladelt, mida Venemaa tahab okupeerida. Teiste sõnadega oli sõja läheneva lõpu mainimine kõigest Venemaa juhtkonna retooriline võte ja Venemaa seisukohad ei ole muutunud. Venemaa juhtkond taotleb endiselt Ukraina sisulist alistumist.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 201 lahingukokkupõrget. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel nädalal, mis näitab, et mingisugusest vaherahust ei ole põhjust rääkida. Isegi neil päevadel, mil vaherahu pidi kehtima (9.–11. mai), toimus ööpäevas keskmiselt 167 lahingukokkupõrget, mis on rohkem kui eelnenud nädalal (151).
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski obl), Lõuna-Slabožanske (Harkivi obl) ja Lõmani (Donetski obl) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Pokrovski, Slovjanski (mõlemad Donetski obl) ja Novopavlivka (Dnipropetrovski obl) suunal.
- Ukraina väed sooritasid aktiivselt vasturünnakuid kogu rinde ulatuses ja surusid Vene vägesid tagasi Kostjantõnivka (Donetski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1000 sõjaväelast ööpäevas, mis kinnitab veelkord, et mingit sisulist vaherahu möödunud nädalal ei olnud.
Ukraina relvajõud jätkasid Vene vägede tagala ja ühendusteede mõjutamist keskmaa-täpsuslöökide abil. Aprilli lõpus määratles Ukraina president relvajõudude prioriteetse eesmärgina anda lööke 120–150 kilomeetri sügavusele, et hävitada Vene üksuste ladusid, staape ja õhutõrjevahendeid ning halvata vaenlase logistikat. Praegu annavad Ukraina relvajõud juba ligi 5000 lööki kuus üle 20 kilomeetri kaugusele, mis takistab järjest rohkem Vene vägede varustamist ja eesliiniüksuste toetamist.
Venemaa vähendas ajavahemikus 8.–10. maini kaugmaa-täpsuslöökide arvu ja lasi kolme ööpäeva peale välja kokku 137 drooni ja ühe raketi. 11. mail ei andnud kumbki pool kaugmaalööke, mida võib pidada ainsaks vaherahu ilminguks möödunud nädalal.
Seejärel kasvas Venemaa õhulöökide arv järsult. 13. mail lasi Venemaa välja ligi 900 drooni ning 14. mail 675 drooni ja 56 raketti. Kokku lasi Venemaa ajavahemikus 7.–14. maini Ukraina pihta välja ligi 2000 drooni ja 57 raketti. Rünnakute sihtmärkideks oli tsiviil-, transpordi-, energia-, tööstustaristu rohkem kui 15 Ukraina oblastis. Ukraina andmetel on viiendat aastat kestvas sõjas Venemaa õhulöökides hukkunud ja vigastada saanud üle 60 000 tsiviilisiku, hävinud ja kahjustada saanud 86 000 elumaja ning 5000 haridus- ja 1400 meditsiiniasutuse hoonet.
Ukraina jätkas Venemaa strateegiliste objektide ründamist ja tema kaugmaalöögid tabasid möödunud nädalal naftatöötlemistehaseid Permi krais ja Jaroslavli oblastis, gaasitööstuse objekte Astrahani ja Orenburgi oblastis, nafta pumbajaama Baškortostani Vabariigis ning tööstusettevõtteid ja taristuobjekte Tšeljabinski oblastis, Krasnodari krais ja mujal. Samuti tabasid rünnakud mitmeid sõjalisi objekte, nt Venemaa sõjalaeva Kaspiiskis, Dagestani Vabariigis.
Lõpetuseks lühidalt vaherahu raames kokku lepitud vangide vahetusest. Nii nagu Venemaa ei pidanud kinni vaherahust, ei ole ta ka astunud vajalikke samme, et Ukraina ja Venemaa sõjavangide vahetus (1000 sõjavangi 1000 sõjavangi vastu) saaks teoks. Ukraina pool on vajalikud nimekirjad Vene poolele esitanud, kuid vastust ta sealt ei ole saanud.
