Möödunud nädala arenguid Ukraina sõjas iseloomustab veelgi ägenenud lahingutegevus, Venemaa ulatuslik õhurünnak, mille käigus kasutati ka keskmaarakette Orešnik, ning Moskva ähvardus hakata järjepidevalt tegema massilisi õhurünnakuid Ukraina strateegiliste objektide ja juhtimiskeskuste vastu Kiievis.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 261 lahingukokkupõrget (eelmisel nädalal 245). Venemaa Föderatsioon vallutas nädala jooksul 20 km² ja on mai algusest okupeerinud kokku 45 km² Ukraina territooriumi. See moodustab vaid 12% eelmisel aastal samal ajavahemikul vallutatud territooriumist (385 km²) ning toetab meedias sagenevaid väiteid, et Venemaa edasiliikumine rindel aeglustub ja on kohati seiskunud.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Lõuna-Slobožanske (Harkivi oblast) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi peamiselt Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski (kõik Donetski oblastis) suunal.
- Ukraina väed sooritasid aktiivselt vasturünnakuid ja liikusid edasi Sumõ ja Harkivi oblastis, samuti Zaporižžja oblastis Huljaipole suunal ning oblasti lääneosas.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1000 sõjaväelast ööpäevas.
Ukraina keskmaa-täpsuslöögid (distantsidele 30–200 km) on andnud järjest käegakatsutavamaid tulemusi. Hersoni oblasti okupeeritud alade võimud piirasid pärast sagenenud droonilööke tsiviilveokite liiklust Doni-äärse Rostovi ja Džankoi vahelisel maanteel. Samuti on sagenenud Ukraina keskmaadroonide löögid Mariupoli ja Donetski vahelisel maanteel. See tähendab, et surve okupeeritud alade varustamisele ning Vene vägede juhtimissüsteemile ja logistikale kasvab. Viimane sunnib Vene väejuhatust viima varustust, rasketehnikat ja laskemoonavarusid rindejoonest kaugemale. Ukraina kasutab keskmaa-täpsuslöökide andmiseks droone FP-2, Hornet, Bulava jt, millest osa suudab trajektoori viimasel lõigul tegutseda autonoomselt ning tuvastada sihtmärke iseseisvalt.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid tabasid nädala jooksul Venemaa kütusetaristu objekte Krasnodari krais ja Vladimiri oblastis, keemiakombinaati Permi krais, lennukiremonditehast Rostovi oblastis ning sõjalisi sihtmärke Krimmis ja Krasnodari krais.
Venemaa lasi kaugmaalöökide käigus Ukraina pihta nädala jooksul välja ligi 1500 drooni ja 93 raketti. Seejuures kasutas Venemaa Föderatsioon Ukraina ründamiseks 23.–24. mai vahelisel ööl selle sõja jooksul kolmandat korda keskmaarakette Orešnik. Kokku lasi Venemaa 23.–24. mail suurrünnaku käigus välja 600 drooni ja 90 raketti. See oli esimene kord pärast 2024. aasta novembrit, mil ühe rünnaku käigus lasti välja nii suur arv rakette.
Venemaa suurrünnaku sihtmärgid paiknesid kuues Ukraina oblastis, kuid rünnaku põhisihtmärk oli Kiiev, kus sai kannatada 300 erinevat objekti, sealhulgas Kiievi reovett puhastav Bortnõtši aeratsioonijaam. Surma ja haavata sai üle 100 tsiviilisiku. Üks keskmaarakett Orešnik tabas Bila Tserkva linna (80 km kaugusel Kiievist), teine rakett kukkus teadaolevalt alla okupeeritud aladel.
Ukraina õhutõrje suutis hävitada 92% suurrünnaku käigus välja lastud droonidest, 82% tiibrakettidest ja 37% ballistilistest rakettidest. Püüdurdroonid hävitasid 40% kõigist allatulistatud droonidest. Ukraina on praeguseks suurendanud püüdurdroonide tootmist ligi 2,5 korda ning plaanib seda enne talve tulekut veelgi mitmekordistada, kuid vajab jätkuvalt tõsist välisabi raketitõrjevahenditena.
Suurrünnakule järgnenud päeval tegi Venemaa välisministeerium avalduse, milles väitis, et kuna Ukraina tallab jalge alla 1949. aasta Genfi konventsioone, nende lisaprotokolle ja muid olulisi rahvusvahelisi leppeid, alustavad Venemaa Föderatsiooni relvajõud järjepidevaid lööke Ukraina kaitsetööstuse ettevõtete ja juhtimiskeskuste pihta Kiievis. Venemaa välisministeerium soovitas välisriikide kodanikel, sealhulgas diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide personalil, lahkuda esimesel võimalusel Kiievist ning kutsus kohalikke elanikke üles mitte lähenema sõjalise ja administratiivtaristu objektidele.
Moskva ähvardus sai laia vastukaja. Ligi 50 riiki mõistis Venemaa ähvarduse hukka ÜRO-s tehtud ühisavalduses. EL-i, NATO ja ÜRO esindused ning paljud riigid teatasid, et ei kavatse Venemaa soovitust järgida. Poola teatas, et kui Venemaa droonid või raketid peaksid tabama Poola esindusi, käsitletakse seda tahtliku rünnakuna. Hiina Rahvavabariigi välisministeerium kordas oma seniseid seisukohti, mille kohaselt peaksid konflikti pooled püüdma olukorda lahendada läbirääkimiste ja dialoogi teel, kuid ei andnud otsest vastust küsimusele, kas Hiina kavatseb oma diplomaadid Kiievist evakueerida.
