Viiendat aastat käiv täiemahuline sõda Ukrainas on saavutanud uue ajaloolise tähise, ületades kestuselt esimese maailmasõja (1568 päeva). Väga suurtest pingutustest ja kaotustest hoolimata pole Venemaa saavutanud ühtki oma strateegilistest eesmärkidest.
Möödunud nädala arenguid iseloomustab sõjategevuse mõningane langus. Samal ajal süvenesid Ukraina keskmaalöökide tõttu probleemid Krimmis ja teistel okupeeritud aladel ning Venemaa keeldus jätkuvalt läbirääkimistest Ukrainaga mistahes muudel tingimustel peale enda omade.
Ukraina president Zelenskõi kirjeldas oma avalikus kirjas Venemaa presidendile sõja muutunud reaalsust ja kutsus Venemaad üles läbirääkimistele. President Putin vastas sellele arvamusega, et kohtumisel ei ole praegu mõtet. President Putini arvates kontrollivad Vene väed 100% Luhanski oblastist, 80% Donetski oblastist ja 80% Zaporižžja oblastist ning edenevad iga päev.
Venemaa välisminister Lavrov kordas oma riigi seisukohta, et Ukraina sõda on lääneriikide strateegia tulemus, mis on suunatud Venemaa ohjamisele, isoleerimisele ja nõrgestamisele. Lavrovi sõnul oli Venemaa nõus Anchorage’is saavutatud kompromissidega, kuid kuna USA ei survestanud Ukrainat piisavalt aktsepteerima Washingtoni poolt pakutud lahendust, siis jäi läbirääkimiste protsess seisma.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 250 lahingukokkupõrget ja see on võrreldav kolme nädala taguse sõjategevuse intensiivsuse tasemega. Venemaa Föderatsioon vallutas nädala jooksul 15 km² Ukraina territooriumit.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal, millele järgnesid Lõmani, Kostjantõnivka ja Slovjanski (kõik Donetski oblastis) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Slovjanski, Lõmani, Kostjantõnivka ja Pokrovski (kõik Donetski oblastis) suunal.
- Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis ning liikusid mõnevõrra edasi Borova suunal (Harkivi obl) ja Zaporižžja oblasti lääneosas.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas.
Venemaa kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärgiks oli Ukraina energeetika-, tööstus-, põllumajandus-, transpordi- ja tsiviiltaristu vähemalt kaheksas Ukraina oblastis. Nädala jooksul lasti sihtmärkide pihta Ukrainas välja ligi 1500 drooni ja viis raketti (eelmisel nädalal ligi 2000 drooni ja 82 raketti). Ukraina suurim erasektori energiatootja DTEK teatas, et Venemaa on alates täiemahulise sõja puhkemisest rünnanud ettevõtte soojuselektrijaamu juba 230 korral.
Ukraina relvajõud jätkasid intensiivset keskmaalöökide andmist Venemaa Föderatsiooni sõjaliste objektide ja ühendusteede pihta kuni 300 km kaugusel kontaktjoonest. Ukraina andmetel on sel viisil suudetud viimase kahe nädalaga vähendada sõjaliste vedude mahtu Doni-äärsest Rostovist Simferopolisse viival maanteel 71% võrra. Sagenevate rünnakute tõttu keelustas Vene relvajõudude väegrupi „Ida“ ülem militaarveoste liikumise sellel ja Kertšist Sevastopolisse viival maanteel.
Ukraina keskmaalöögid ajendasid Luhanski oblasti okupatsioonivõime kehtestama ajutisi piiranguid tsiviiltranspordi liikumisele maanteedel Belgorod–Mariupol ja Doni-äärne Rostov – Simferopol ning peatama linnalähedaste rongide liikluse neljal erineval raudteelõigul.
Ukraina ründas nädala jooksul kahel korral Tšonhari silda, et takistada Krimmi ja rinde lõunaosas asuvate Vene vägede logistilist varustamist. Selle tulemusena peatus liiklus sellel Krimmi viival ühendusteel ja autojuhtidel soovitati kasutada Armjanski ja Perekopi marsruute, mis lisab teekonnale 120–150 km ja aeglustab kaupade liikumist. Samuti ründasid Ukraina relvajõud maanteesilda Henitšeski ja Arabati sääre vahel, mis tekitas Vene võimudele täiendavaid logistilisi probleeme.
Ukraina rünnakute tõttu kehtivad Krimmis kütusemüügi piirangud eraisikutele ning on vähenenud elanikkonda teenindava ühistranspordi hulk. Avalikkusse on jõudnud ka info, mille kohaselt ei kuulu Krimm enam Venemaa populaarsete puhkekohtade hulka ning mai lõpu – juuni alguse seisuga kahanes hotellikohtade broneerimine Krimmis võrreldes eelmise aastaga 31%.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid tabasid möödunud nädalal naftatöötlemistehast Samara oblastis ja kütusetaristuobjekte Leningradi, Vladimiri, Volgogradi ja Rostovi oblastis ning Krasnodari krais. Samuti tabasid Ukraina droonirünnakud püssirohutehast Rjazani oblastis, drooni- ja raketikomponente tootvat tehast Tšuvaši Vabariigis, mereväebaasi Kroonlinnas, mereväe arsenali Bolšaja Ižoras ning sõjalisi objekte Belgorodi oblastis, Krasnodari krais ja Krimmis.
Venemaa Föderatsiooni energeetikaministeerium oli sunnitud konstateerima fakti, et Ukraina rünnakud naftatööstusettevõtete vastu on tekitanud kütuse tarneraskusi riigi mitmes lõunapoolses regioonis. Probleemide lahendamiseks loodi Venemaal majandusharu tegevust koordineeriv staap, millesse kuuluvad Venemaa kütusetööstuse suurimad ettevõtted.
Lõpetuseks üks infokild ka Ukraina politseilt. Nimelt, Ukraina politsei andmetel on 82% kõigist avastatud terroriaktidest toime pannud isikud, kes kaasati koostööle Vene eriteenistustega sõnumsiderakenduse Telegram kaudu. See tõsiasi iseloomustab nüüdisaegsete mittesõjaliste kommunikatsioonivahendite kasvavat tähtsust sõjapidamises ning demonstreerib sõjaliste ja tsiviilrakenduste vahelise piiri hägustumist.
