Möödunud nädalal püsis lahingutegevuse intensiivsus rindel eelnenud nädala tasemel, Venemaa Föderatsioonist kostus avaldusi selle kohta, et Moskva on valmis rahuläbirääkimisteks, kuid ei tagane oma varsematest nõudmistest ning Ukraina nõudis Valgevenemaalt Ukraina-vastastes droonirünnakutes kasutatavate seadmete kõrvaldamist piirialadelt. Selle kõige taustal tuli Venemaalt järjest rohkem uudiseid kütusenappuse kohta erinevates Venemaa regioonides.
President Putin väljendas 23. juunil valitsusliikmetega toimunud nõupidamisel arvamust, et Venemaa on valmis pidama Ukrainaga rahuläbirääkimisi 2022. a Istanbulis peetud rahuläbirääkimistel kõneldu alusel. Selle kohaselt pidanuks Ukrainast saama suhteliselt väikeste relvajõududega neutraalne riik, mille seadusandlust oleks muudetud vastavalt Moskva soovidele ning millele antud julgeolekutagatiste elluviimise suhtes oleks Moskval olnud vetoõigus.
Venemaa välisminister Lavrov avaldas arvamust, et Istanbulis saavutatu nurjati Euroopa riikide poolt ning käesoleval ajal nõuavad Euroopa riigid Venemaalt sisuliselt kapitulatsiooni. Lavrovi sõnul taotlevad lääneriigid läbirääkimistega Ukraina praeguse režiimi päästmist ja Ukraina kui platsdarmi säilitamist Venemaa-vastase agressiooni jätkamiseks. Toimuvas mängib juhtrolli Euroopa Liit, kuid ka NATO juhtkond ei jäta katseid liita Ukrainat NATO-ga. Mõned päevad hiljem teatas Venemaa välisminister, et Venemaad ei rahulda ajutised lahendused ja ta ei ole nõus sõjategevuse külmutamisega kontaktjoonel. Samuti kordas ta varasemat soovitust lääneriikide saatkondadele lahkuda Kiievist.
Seega ei ole Venemaa muutnud oma seisukohti, ta tahab sundida Kiievilt jätkuvalt loovutama territooriumit ning soovib dikteerida oma rahutingimusi.
Ukraina president Zelenski nõudis aga möödunud nädala jooksul korduvalt, et Valgevene demonteeriks piirialadel (Gomeli ja Bresti oblastis) tegutsevad retranslaatorid, mida Venemaa relvajõud kasutavad droonide juhtimiseks Ukraina-vastastes rünnakutes. Ukraina õigust enesekaitsele toetas Euroopa Komisjon ning teadaolevalt on Valgevene retranslaatorid praeguseks välja ka lülitanud. Kas nimetatud seadmed on ainult välja lülitatud või ka demonteeritud, selgub edaspidi.
Rindel toimus möödunud nädalal keskmiselt 236 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis tähendab, et lahingutegevuse intensiivsus püsis sisuliselt eelnenud nädala tasemel.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižja oblast) suunal, millele järgnesid Lõmani, Kostjantõnivka ja Slovjanski (kõik Donetski oblastis) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Kupjanski (Harkivi obl) Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski (kõik Donetski oblastis) suunal.
- Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Sumõ oblastis, Harkivi oblastis Borova ja Veliki Burluki suunal, Donetski oblastis Slovjanski, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal ning Dnipropetrovski, Zaporižja ja Hersoni oblastis.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1300 sõjaväelast ööpäevas.
Eraldi tuleb juhtida tähelepanu tõsiseks muutunud olukorrale Kostjantõnivka lähistel, mis on oluliseks elemendiks Kostjantõnivka-Družkivka-Kramatorski-Slovjanski kaitsevööndis. Venemaa Föderatsiooni lähim eesmärk on nimetatud vööndi ja Donbassi vallutamine ning seda näitab ka lahingutegevuse intensiivsus erinevatel suundadel. Venemaa edasitungi tõkestamiseks tugevdab Ukraina väejuhatus Kostjantõnivka kaitset ning on hakanud intensiivistama keskmaalöökide andmist Donbassis. Selliste löökide efektiivsust vastase logistika peatamisel kinnitab Venemaa üksuste lahkumine rinde lõunaosas paiknevalt Kinburni säärelt tekkinud logistikaprobleemide tõttu.
Möödunud nädalal langes Venemaa kaugmaalöökide intensiivsus eelneva perioodiga võrreldes tunduvalt. Venemaa lasi välja ligi 900 drooni ja 12 raketti – seda on droonide puhul 35% ja rakettide puhul 84% vähem kui varasemal nädalal. Venemaa Föderatsioon ründas tsiviil-, energia-, transpordi- ja tööstustaristut rohkem kui kümnes Ukraina oblastis. Varem on sellisele kaugmaalöökide intensiivsuse langusele tavaliselt järgnenud ulatuslikud rünnakud suure hulga õhuründevahenditega.
Ukraina kaugmaalöögid tabasid möödunud nädalal kahte Venemaa kosmoseside keskust – Dubnas ja Vladimiris. Samuti rünnati naftatöötlemistehaseid Moskva, Tjumeni ja Orenburgi oblastis, naftahoidlaid Rostovi oblastis, Krasnodari krais ja okupeeritud Krimmis. Ukraina löögid tabasid ka rakettide komponente tootvat tehast Voroneži oblastis ning Krimmiga ühendust pidavaid praame. Ukraina kasvav kaugmaalöökide võime seab Venemaa juhtkonna keeruliste valikute ette – kuna õhutõrjevahendeid ei jagu igale poole, tuleb objekte prioriseerida ning võtta riske, mis kaasnevad süsteemide koondamisega pealinna kaitseks.
Avalikkusse jõudnud hinnangutel on Ukraina kesk- ja kaugmaalöökide tulemusena rivist välja viidud kuni 20% Venemaa naftatöötlemisvõimsustest. Venemaal on tekkinud tõsine kütusepuudus, mistõttu on vähemalt 20 regioonis kehtestanud müügipiirangud kütusele. Ukraina kaugmaalöökide kasvavat mõju tunnistas möödunud nädalal ka president Putin, kes väitis, et Ukraina „kaotab ühe territooriumi teise järel“ ning püüab tsiviilobjekte rünnates tekitada Venemaale probleeme energiaressurssidega varustamisel. Putin lubas anda Venemaa valitsusele korralduse minimeerida Ukraina löökide tagajärgi ning väitis, et Ukraina tegevus ainult innustab Venemaa sõjaväelasi oma ülesandeid täitma.
