Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 227. nädal ei ole toonud sõjaliselt muutusi lahinguväljal ega sõja dünaamikas. Küll aga on toimunud mitmeid märkimisväärseid sündmusi poliitilisel areenil.
Lahinguvälja peamine surve on endiselt koondunud Donetski oblastisse Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovski suundadele. Kuigi Venemaa Föderatsioon on survet tõstnud ning on kaasamas täiendavaid vägesid, on piirkondades toimunud marginaalseid edenemised. Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutasid või infiltreerusid Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) 2026 juunis umbes 30 ruutkilomeetril ning edenemise keskmine kiirus oli umbes 1 km2 päevas. Võrdluseks, aasta tagasi vallutas (juuni 2025) VF RJ 481,25 km2 ja edenedes keskmise kiirusega umbes 16 km2 päevas.
Küll aga on ISW poolt vahendatud Ukraina peastaabi andmetel neutraliseeritud 2026 juunikuu jooksul 39 490 okupanti, mis teeb väidetavalt umbes 1298 inimkaotust iga vallutatud ruutkilomeetri kohta. Võrdluseks, VF RJ kandsid aasta varem juunis 32 680 inimkaotust, mis oli keskmiselt 68 kaotust iga läbitud kilomeetri kohta, ehk vahe on 19-kordne.
VF RJ-del ei ole õnnestunud Kostjantõnivkas piiramisrõngast sulgeda ning Ukraina relvajõud jätkavad vastupanu. Siiski näitab VF tahet liikuda edasi kogu Kostjantõnivka-Karamatorski-Slovjanski suunal, mida kinnitavad avalikud teated uute värvatutega mehitatud üksuste intensiivsest väljaõppest võitluseks hoonestatud või tugevasti kindlustatud aladel. Seetõttu ei ole taktikalisel- ja operatiivtasandil oodata VF RJ tegevuse vähenemist.
Oma ebaedu kompenseerimiseks on VF jätkanud kaugmaa-terrorikampaaniat Ukraina asustatud punktide vastu. 2. juuli rünnaku ajal tulistas VF rünnaku käigus välja 74 raketti ja 496 pikamaadrooni, millest enamik oli suunatud Kiievile. Neist õnnestus tõrjuda 48 raketti ja 476 drooni, kuid 25 ballistilistraketti ja 12 drooni tabasid kokku 33 objekti Kiievi kesklinnas. Kuigi VF on hoidnud kaugmaarünnakute mustrit, siis sarnases konfiguratsioonis toimus viimane rünnak maikuu lõpus. Siiski näitab see VF selge eesmärgi puudumist, mida selliste rünnakutega saavutada tahetakse.
Vastukaaluks on Ukraina relvajõud jätkanud süstemaatilist tegevust VF sõjaliste võimete vähendamiseks. See võib olla indikeeritud Ukraina president Zelenski avaldusega 40-päevasest ultimaatumist, mille jooksul sunnitakse VF rahuprotsessi alustamisele. See avaldus on märkimisväärne poliitiline sündmus, mis näitab Ukraina võimet strateegilisi eesmärke planeerida ning sõjaliste vahendite ja ressursside kasutamisviiside koordineeritud tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Süsteemsust ilmestab metoodilisus kuidas Ukraina neutraliseerib VF kriitilisi võimeid ning toob kaasa soovitud tulemit.
Juunikuu jooksul hävitasid Ukraina UxS väed 31 VF õhutõrje elementi (s.o õhutõrje raketisüsteemid ja radarikompleksid). Maikuus hävitati neid 36. Kokku on 2026. aastal hävitatud 194 õhutõrje objekti ning alates väejuhatuse loomisest 276: 169 ÕT-raketikompleksi, 76 radarikompleksi ja 31 EW kompleksi. Lisaks on nad kokku hävitanud 426 mobiilset radarit ja 3838 mobiilset EW süsteemi.
See on sundinud VF oma õhutõrjesüsteeme ümber paigutama ja tihendama kaitset ennekõike poliitiliste otsustuskeskuste ümber, jättes teised piirkonnad kihilise õhutõrje kaitseta. Seda ilmestab ennekõike olukord Krimmis ja Krimmiga ühenduses olevates maismaakoridorides, kus Ukrainal on õnnestunud viimastel nädalatel süstemaatiliselt ja sisuliselt segamatult tegutseda. Ukraina UxS vägede ülema Robert Brovdi antud intervjuus Reutersile väitis ta, et Ukraina on lähedal Krimmi täielikule isoleerimisele. Tema sõnul on Ukraina droonirünnakud viimase kuu jooksul vähendanud VF sõjalist logistikat mööda nn Novorossija maanteed üle kahe kolmandiku ning umbes kuu pärast loodab Ukraina saavutada täieliku kontrolli selle varustuskoridori üle.
Samal ajal on Ukraina rünnanud kolme olulise tähtsusega VF sõjatööstuskompleksi, mis toodavad komponente ja komplekteerivad kauglöögi-relvasüsteeme.
22. juunil rünnati AS “VZPP-S”, mis toodab Iskander süsteemide pooljuhtmooduleid, mikrokiipe ja muud elektroonikat; 27. juunil rünnati riiklikku arenduskeskust “Titan-Barrikadõ”, mis toodab Iskander-M laskeseadeldisi ja toetavaid masinaid; 01. juulil rünnati AS “NIIFI” (Füüsikaliste Mõõtmiste Uurimisinstituut), mis toodab Iskander süsteemide surve- ja kiirendussensoreid ning teisi mikroelektroonilisi komponente. NIIFI toodab lisaks ka sensoreid, hüdraulikat ja pneumaatikat fikseeritud tiivaga õhuseadetele ja helikopteritele, nagu näiteks Su-34 ja Su-57. Nad toodavad osi ka Bulava, Topol-M ja Sineva ballistilistele rakettidele ning H-101, H-59M2/H-59M2A tiibrakettidele.
Eelneval nädalal ründas Ukraina VF RJ kosmoseside võimekust, tabades väidetavalt kahel korral ka DUBNA-sidekeskust ning VF RJ kindralstaabi luurepeavalitsuse kosmoseside kompleksi RUBIIN.
Lisaks on Ukraina hoogustanud rünnakuid Venemaa sõjalistele varustuskanalitele ja Venemaa vedelkütuste süsteemile. Ukraina poolt avaldatud andmetel ründasid nad juunikuu jooksul 11 naftatöötlemistehast ja lisaks veel kütuselogistika rajatisi. Rosstati andmetel naftatoodete tootmine langes 2026 mais 13,5% ja juunis võis bensiini tootmise langus ulatuda 25%-ni.
Sotsiaalmeedias levivad postitused üle kogu VF territooriumi vedelkütuste defitsiidist ning olulisest hinnatõusust eratarbijatele, mis on oluliselt suurendanud sotsiaalset rahulolematust. See sundis lõpuks ka VF president Putinit tunnistama Ukraina-droonirünnakute negatiivset mõju VF majandusele, mis on teine murranguline poliitiline sündmus. Kuigi Putin püüdis 28. juunil antud intervjuus ja hilisemates avalikes esinemistes mõju ulatust endiselt vähendada, siis VF nõrkuse tunnistamine kannab märkimisväärset tähendust.
