Vene Föderatsiooni (VF) Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 229. nädalal on jätkunud kõik väljakujunenud sõjalised tegevused. Venemaal kasvavad ühiskondlikud pinged on võimud pannud reageerivasse seisundisse.
Okupeeritud aladel Ukrainas on VF-i relvajõudude surve lahinguväljal püsinud Donetski oblastis endiselt Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovske suundadel. Siiski on pidanud VF-i relvaüksused reageerima Ukraina edukatele vasturünnakutele Oleksandrivka suunal. Viimase nädala jooksul on sundinud see vähendama VF-i relvajõudude survet Kostjantõnivkale, mida pole seetõttu endiselt täielikult vallutatud. Kuigi suur osa linnast on nüüdseks n-ö hall ala, mis ei kuulu kummagi võitleva poole kontrolli alla, jätkavad Ukraina üksused seal tegutsemist. VF-i relvajõudude teistel suundadel märgatavaid edasiminekuid ei ole toimunud. Küll aga püsib relvakontaktide arv endiselt kõrgel tasemel. Võrreldes eelmise nädalaga on see pisut vähenenud (270-lt 262 kontaktini ööpäevas), kuid ööpäevas hukkunud ja pöördumatult vigastatud Vene sõdurite arv on kasvanud 1400 lähedale. Ehk vähemates lahingukontaktides on surma saanud rohkem Venemaa poolel sõdivaid sõdureid. Ometigi ei ole see andnud VF-i relvajõududele mingit käegakatsutavat tulemust maastikul. Lisaks on Ukraina südikas alade tagasivallutamine pannud Vene väejuhatuse reageerima ning rakendama oma reserve. Võib hinnata, et VF-i relvajõudude võime manöövreid sooritada ning muutustele reageerida tasapisi väheneb, sest Ukraina kasutab süsteemselt lähi- ja keskmaa-ründemoona Vene lahingutoetuse ja lahinguteenindussüsteemide (logistika, väekaitse) vastu
Ukraina tegevus okupeeritud Krimmi ja Donbassi õhukaitsesüsteemi neutraliseerimisel on avanud sedavõrd avara tegevusvabaduse akna, et Ukraina suutis sisuliselt nelja päevaga likvideerida Venemaa navigatsioonivabaduse Aasovi merel. Ligi kaks nädalat kestnud Ukraina operatsioon Molotška on nüüdseks tabanud ligi 150 Aasovi merel ja Kertši väina piirkonnas opereerinud alust, muutes piirkonna täielikult Venemaale kasutamatuks. Peale selle on Ukraina teinud mehitamata alustega ründeid ka Mustal merel opereerivatele varilaevastikutankeritele ning ka Novorossiiski sadamas paiknenud aluste vastu. Sellega on Venemaa olnud sunnitud täielikult lõpetama Aasovi mere kasutamise ja suurendanud riski Musta mere meretee kasutamiseks energiakandjate transiidiks ja transpordiks Krimmi, aga ka muude kaupade transiidiks Musta mere kaubakanali kaudu. Järjekordselt on leidnud kinnitust, et Ukrainal on ilma mereväelaevastikuta õnnestunud asümmeetriliste mehitamata vahenditega luua mereala valdamise takistav efekt kogu Musta mere ulatuses. Samuti on Ukraina sundinud Venemaad avalikult tunnistama vajadust oma kaubavoogude ümbersuunamiseks teistele transpordiliikidele ja suundadele.
Tekitatud „valu“ ulatust Venemaa majandusele ja ka poliitilise juhtkonna otsustele näitab Venemaa tegevus, mis on suunatud peegeldavatele tegevustele, rünnates kolmel järjestikusel päeval kauglöökidega lisaks Kiievile ka Odessa sadamataristut ning sadamasse sisenenud aluseid.
Samuti ei saa jätta tähelepanuta järjest süvenevat energiakriisi üle kogu Venemaa, mida Ukraina on möödunud nädalal taas süvendanud löökidega energiatootmisettevõtete pihta. Tähelepanuväärseimad neist toimusid näiteks 10. juulil Ilski naftatöötlemistehase vastu Krasnodari oblastis. Selle tehase aastane tootmisvõimsus on üle 6 miljoni tonni. Rünnak süütas kompleksis ulatusliku tulekahju. Samuti toimus 12. juulil rünnak Sõzrani naftatöötlemistehase vastu. Rünnak kahjustas tõsiselt esmast töötlemisüksust, peatades täielikult 170 000 barrelit päevas tootva rajatise tegevuse. 13.–14. juuli öösel rünnati Gazpromi Neftekhimi Salavati kompleksi Baškortostanis, mis asub 1500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. See oli Venemaa viimane suurem puutumata naftatootja. Rünnak kahjustas esmaseid töötlemisüksusi CDU-6 ja CDU-4, sundides ajutiselt tegevuse seiskama. Samal ajal rünnati ka Afipski naftatöötlemistehast Krasnodari oblastis, põhjustades lokaalseid tulekahjusid ja sundides tehaseid avariiliselt seiskama.
Kuigi Venemaa võimud üritavad energiakriisi avalikult kirjeldada kui ajutist ja kiiresti mööduvat nähtust, siis Ukraina tekitatud kahju on laiaulatuslik ning püsib pikka aega. Kasvavad sotsiaalsed pinged Venemaa ühiskonnas ning Putini režiimi silmnähtavalt vähenev populaarsus võivad oluliselt muuta Venemaa Riigiduuma valimiste käiku isegi ulatuslike võltsimiste ja valimismanipulatsiooni tingimustes. Seetõttu peab järjest ahtama legitiimsusega võimuvertikaal kontrolli säilitamiseks kasutama järjest totalitaarsemaid ja suuremaid represseerivaid meetmeid.
