Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõja 230. nädala peamised arengusuunad olid Ukraina kaitseministri, relvajõudude ülemjuhataja ja kindralstaabi ülema vahetus, Venemaa jätkuv soovimatus muuta oma nõudmisi ja istuda läbirääkimiste laua taha, lahingukokkupõrgete arvu mõningane vähenemine ning Ukraina relvajõudude aktiivne tegevus Krimmi varustamise peatamisel ja kaugmaalöökide andmisel.
Sel nädalal jõudsid lahenduseni Ukraina endise kaitseministri Feodorovi ja relvajõudude ülemjuhataja kindral Sõrskõi vahel tekkinud erimeelsused. Kaitseministri kohuseid täidab praegusel ajal endine SBU ülema kohusetäitja kindralmajor Jevheni Hmara, relvajõudude ülemaks määrati ühendvägede ülem kindralmajor Mõhhailo Drapatõi ning kindralstaabi ülemaks senine kindralstaabi ülema asetäitja ja endine ründedessantväe ülem kindralmajor Ihor Skõbjuk. Ukraina meedias avaldatud info kohaselt juhtisid kindralid Drapatõi ja Skõbjuk 2022. aastal operatsiooni Hersoni oblasti vabastamiseks ning Ukraina relvajõudude uue ülemjuhataja hinnangul on kindralmajor Skõbjuk „…ülem, keda võib usaldada rasketes olukordades ja kelle otsustele, kogemusele ja põhimõtetele võib tugineda“.
Kindral Drapatõi sõnul püstitas president Zelenskõi kaitsestruktuuridele väga selged ülesanded, mis näevad ette surve suurendamist vastasele kõigis domeenides, uute operatsioonide kavandamist vastase tagalas ning relvajõudude ja vajalike tehnoloogiate arendamist Ukraina sõjalise potentsiaali tugevdamiseks. Ukraina kaitsevõime seisukohast on prioriteetne ülesanne praktilise ja efektiivse mobilisatsiooniprotsessi käivitamine.
Moskvast kostev retoorika püsis möödunud nädalal muutumatuna. Moskva ootab endiselt, et Ukraina loovutab talle neli oblastit, loobub NATO liikmeks pürgimisest ja vähendab oma relvajõude.
Rindel toimus keskmiselt 244 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on 7% vähem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski, Slovjanski ja Kostjantõnivka (kõik Donetski oblastis) suunal, millele järgnesid Lõmani (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Slovjanski ja Kostjantõnivka (Donetski oblast) suunal ning rinde põhjaosas – Sumõ oblastis.
- Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Donetski oblastis Slovjanski ja Lõmani suunal, Zaporižžja oblasti lääneosas ning Sumõ ja Harkivi oblastis. Ukraina väed liikusid edasi ja vabastasid okupeeritud alasid Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblast).
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas, mis on eelmise nädalaga samal tasemel.
Ukraina jätkas operatsiooni Molotška raames intensiivset keskmaalöökide andmist Venemaa laevanduse pihta Aasovi ja Mustal merel. Ukraina rünnakute põhisihtmärgiks on olnud Venemaa fiiderlaevastik, mis on üks kolmest peamisest Krimmi varustamise vahendist. Teised kaks on autotransport maismaad mööda ja Kertši väina parvlaevaühendus, mis on olnud juba mõnda aega Ukraina keskmaalöökide sihtmärgiks. Maismaad mööda Krimmi liikuva autotranspordi maht kahanes juunis 70% ning praeguseks on Krimmi viivatel teedel kehtestatud ranged piirangud tsiviiltranspordi liikumisele. Ukraina drooniväe ülema Brovdi hinnangul on rünnakud parvlaevade vastu vähendanud Kertši parvlaevaühenduse läbilaskevõimet 75%.
Operatsiooni Molotška käigus on nüüdseks tabamusi saanud juba ligi 200 alust (neist enamik Aasovi merel), mis on süvendanud probleeme Krimmi varustamisel ning Venemaa kütuse ekspordil. Ohutase varilaevastiku tankeritele on selgelt tõusnud ja neid on raskem punkerdada. Samuti on Ukraina tegevusest tulenevad piirangud Venemaa Aasovi mere sadamate kasutamisele ka üks põhjusi, mis võib juulis kaasa tuua riigi nisuekspordi vähenemise kuni 20%. Avalikkusse jõudnud info kohaselt püüab Vene relvajõudude juhtkond tugevdada oma laevade ja taristu kaitset nii õhutõrjeüksuste kui drooniüksuse Rubikon droonimeeskondade siirmise teel.
Samal ajal ründavad Ukraina drooniväed sihikindlalt Krimmi energiataristut ning juuli algusest on edukalt rünnatud üle 100 energiataristuobjekti Krimmis. Rünnakute tulemusena kehtivad energiatarbimise piirangud kogu poolsaarel, pikaajalisi elektrikatkestusi kogeb üle 50% poolsaare elanikkonnast ning Krimmi okupatsioonivõimud on teatanud, et nad ei ole võimelised tagama poolsaarel regulaarseid kütusetarneid ega kehtestama elektrikatkestuste graafikuid.
Venemaa Föderatsiooni relvajõud lasid kaugmaalöökide andmise käigus Ukraina pihta nädala jooksul välja ligi 864 drooni ja 78 eri tüüpi raketti, mis on võrreldav eelmise nädalaga (858 drooni ja 42 raketti). Välja lastud ballistiliste rakettide suurem arv näitab Venemaa soovi ära kasutada probleeme Ukraina õhutõrje varustamisel tõrjerakettidega. Venemaa löökide sihtmärkideks olid transpordi-, tööstus-, põllumajandus- ja energeetikataristu vähemalt kümnes Ukraina oblastis, mille tagajärjel tekkisid voolukatkestused enamikus rünnatud oblastitest. Venemaa õhulöögid tabasid korduvalt elamuid ning rünnati ka Ukraina postiettevõtte Nova Pošta objekte, mis on jätkuks sihipärasele kampaaniale Ukraina ühiskonna terroriseerimiseks ja lõhkumiseks.
Ukraina kaugmaalöögid tabasid kütusetööstusobjekte Moskva oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais. Samuti rünnati sõjaväelennuvälja Engelsis, kus hävitati strateegiline pommitaja Tu-95. Uue sihtmärkide kategooriana lisandusid firma Wildberries’ (Venemaa suurim internetipõhine jaemüügiplatvorm) laod, mida rünnati Moskva ja Tambovi oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais. Kuigi firma Wildberries ei ole otseselt sõjaline ettevõte, vahendab ta sõjalist varustust (kuulivestid ja muud kaitsevahendid, vormid, droonid ja nende detailid jm) ning Venemaa relvajõudude üksused ja neid toetavad isikud ostavad sealt igasugust varustust.
Firma Wildberries’ ja tema konkurendi Ozon teenuseid kasutab suur osa Venemaa elanikkonnast ning Ukraina rünnakutel on seega märkimisväärne efekt lisaks otsesele majanduslikule kahjule, mis võib ulatuda 2 mld USA dollarini. Ukraina löökide mõju iseloomustab tõsiasi, et 2025. aastal firma Wildberries müüdud kaupade koguväärtus võrdus ligikaudu 3% Venemaa Föderatsiooni SKT-st. Niisugused rünnakud võimendavad ärikliima halvenemist Venemaal ja seda iseloomustav indeks langes Venemaa Keskpanga hinnangul juulis niigi tasemele -3,6 punkti (madalaim näitaja peale 2022. aasta keskpaika). Kuigi president Putin püüdis ka sellel nädalal jätta muljet, et Venemaa majandusel ei lähe kõige halvemini (mais kasvas majandus tema sõnul 0,3%), on Ukraina kaugmaalöögid seda reaalsust ümber kujundamas.
