Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 233. nädalal jätkas Venemaa sõnumi kordamist sõjategevuse külmutamise vastuvõetamatuse kohta ning Ukraina edastas Ameerika Ühendriikidele ettepanekud rahuläbirääkimiste osas. President Zelenski sõnul võimaldab tugev olukord lahinguväljal pidada läbirääkimisi healt positsioonilt ning Ukraina tahab teha kõik võimaliku, et lõpetada sõda Venemaaga enne talve algust.
Rindel toimus keskmiselt 227 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on mõnevõrra vähem kui eelnenud kolmel nädalal. Teist nädalat püsis varasemast kõrgem lahingukokkupõrgete arv Harkivi oblastis Lõuna-Slabožanske suunal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Slovjanski (Donetski oblast) ning Huljapole (Zaporižja oblast) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Kostjantõnivka, Pokrovski ja Slovjanski suunal (Donetski oblast).
- Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Sumõ, Donetski ja Zaporižja oblastis ning edenesid Borova ja Kupjanski suunal (Harkivi oblast).
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1300 sõjaväelast ööpäevas.
Ukraina juhtkond avalikustas aasta algusest Dnipropetrovski oblastis Oleksandrivka suunal toimunud Ukraina vägede vasturünnakute ja edenemiste üldised tulemused. Selle tegevuse käigus suutsid Ukraina väed vabastada ja võtta oma kontrolli alla üle 700 km2 Ukraina territooriumit ning 26 asulat Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižja oblastis. Sellel suunal stabiliseerisid Ukraina väed rindejoone.
Venemaa Föderatsioon jätkas kaugmaalöökide andmist Ukraina logistika-, põllumajandus-, tööstus-, energeetika- ja transporditaristu pihta. Nädala jooksul tabasid löögid sihtmärke vähemalt 12 Ukraina oblastis. Vähemalt kahel korral oli rünnakute põhisihtmärgiks Odessa oblast.
Samuti jätkusid rünnakud laevade vastu Mustal merel. Venemaa rünnakute tõttu ei toimu endiselt laevaliiklust Odessa oblasti sadamatesse ja Ukraina raudtee on sunnitud oma tegevust ümber korraldama.
Venemaa rünnakutes kasvas reaktiivmootoriga droonide osakaal. Samal ajal püüti maksimaalselt ära kasutada Ukraina tõrjerakettide nappust, rünnates Ukrainat nii Venemaal kui ka Põhja-Koreas toodetud ballistiliste rakettidega. Julgeolekukaalutlustel lõpetas Ukraina õhuvägi rünnakutes kasutatud rakette puudutava statistika avaldamise.
Ukraina sõjaväeluure info kohaselt toodab Venemaa rakette plaane ületavas tempos ning pioriseerib üldiselt selliste ründevahendite tootmist, millel on paremad eeldused Ukraina õhukaitsest läbi tungida. Seetõttu on droonide puhul rõhk asetatud reaktiivmootoriga droonide Geran-4 ja Geran-5 tootmisele. Niisugused arengud sunnivad Ukrainat otsima koos toetajariikidega uusi lahendusi õhuohtude tõrjumiseks, et tagada riigi strateegiliste süsteemide ja ettevõtete funktsioneerimine.
Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkideks olid nädala jooksul kuus naftatöötlemistehast Krasnodari krais, Jaroslavli, Samara ja Orenburgi oblastis ning Baškortostani ja Tatarstani Vabariigis. Samuti rünnati naftakeemiatehast Tjumeni oblastis ning firma Wildberries ladusid Sverdlovski, Tveri ja Voroneži oblastis. Ukraina rünnakute tulemusena nappis kütust 16 Venemaa regioonis ning Wildberries laopindade kaotused ületasid 20% ettevõtte kõigist laopindadest.
Eraldi vajab äramärkimist Ukraina rünnak Novrossiiskis paiknevale mereväebaasile. Ukraina kasutas rünnaku käigus kombineeritult erinevaid ründevahendeid ning suutis esialgsetel andmetel vigastada kahte Grigorovitš klassi fregatti ja ühte Bujan-M klassi väikest raketilaeva. Aluste vigastuste tõsidus vajab täpsustamist, kuid rünnak ise on jätkuks tegevusele, millega sunniti Musta mere laevastik Krimmist lahkuma. Ka Novorossiiski sadam on muutumas Venemaa Musta mere laevastiku paiknemiskohana järjest ohtlikumaks.
Ukraina jätkas intensiivset keskmaalöökide andmist erinevate sihtmärkide pihta. Operatsiooni „Molotška“ raames on tabamusi saanud juba ligi 220 alust Aasovi ja Mustal merel. Kui varem avaldatud hinnangute kohaselt võis see kaasa tuua Venemaa viljaekspordi languse kuni 30%, siis viimasel nädalal avalikkusse jõudnud hinnangu kohaselt kahanes Venemaa viljaeksport juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üle 37%.
Ukraina drooniväe ülema Robert Brovdi („Madjar“) hinnangul on Ukraina drooniväed suutnud laiendada hävitusala eesliinil ning Ukraina keskmaalöögid aeglustavad Vene üksuste pealetungi. Lisaks alustasid Ukraina üksused löökide andmist Mariupolist Tšonhari viival maanteel liikuvate transpordivahendite pihta, millel on suur tähtsus Krimmi, kus jätkub kütusepuudus ning ulatuslikud elektrikatkestused, varustamisel.
Ukrainas toimuva sõja mõjud ulatusid möödunud nädalal võõrasse õhuruumi tunginud droonide näol taas kolmandatesse riikidesse. 8. augustil lendas Bulgaaria õhuruumi Ukraina peibutisdroon ja kukkus alla Rumeenia piiri lähedal. 9. augustil kukkus Moldova territooriumile Ukraina piiri lähedal alla Venemaa droon. Kuidas täpselt Ukraina droon Bulgaariasse sattus ja millist marsruuti mööda ta lendas, pole praegusel hetkel teada ning uurimine jätkub. Küll aga on need juhtumid veelkordseks kinnituseks vajadusele viia sõjapiirkonnaga piirnevate riikide õhukaitse vastavusse droonide ulatuslikust kasutamisest tulenevate nõudmistega.
Venemaa võimaliku mobilisatsiooni kohta ilmus möödunud nädalal vastukäivaid teateid. Ukraina sõjaväeluure hangitud info kohaselt kavatseb Moskva mobilisatsiooni läbi viia kohe peale Riigiduuma valimisi. Samal ajal on olnud teateid, et Venemaa ettevõtetele saabuvad kvoodid selle kohta kui palju inimesi nad peavad sõjaväeteenistusse saatma ning on olnud arvamusi, et mobilisatsioon võib toimuda vaikselt ja välja kuulutamata juba kehtiva mobilisatsioonimääruse alusel.
Tõenäoliselt ei osutu uus mobilisatsioon – kui see peaks läbi viidama – Venemaal kuigi populaarseks ning ei suurenda toetust sõjale Ukraina vastu. Toetuse kahanemine sõjale Ukraina vastu teeb aga Venemaa praegusele juhtkonnale selgelt muret ning sellega on seletatav ka partei Jabloko, kui ainsa rahu ja vabadust propageerinud partei kandidaatide eemaldamine riigiduuma valimistelt.
