Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 234. nädalal kinnitas Venemaa taas, et talle on vastuvõetav vaid Ukraina alistamine ning püüdis ebaõnnestunult heidutada Suurbritanniat lõpetama Ukraina toetamist. Sõjategevuse intensiivsus rindel püsis eelmise nädala tasemel ning jätkusid tugevad kesk- ja kaugmaalöögid erinevate sihtmärkide pihta.
Rindel toimus keskmiselt 231 lahingukokkupõrget ööpäevas.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Slovjanski (Donetski oblast), Huljapole (Zaporižja oblast) ning Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) suunad.
- Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Veliki Burluki ja Borova suunal (Harkivi oblast), Lõmani suunal (Donetski oblast), Huljaipole (Zaporižja oblast) ning Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblast).
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas.
Venemaa kaugmaalöögid tabasid tööstus-, kütuse-, põllumajandus-, logistika- ja transporditaristut, elamuid, ostukeskusi, postkontoreid jm vähemalt 10 Ukraina oblastis. Õhulöökidest põhjustatud voolukatkestusi esines vähemalt kuues Ukraina oblastis. Jätkusid rünnakud Ukraina sadamate, neis viibivate ja nende läheduses liikuvate laevade vastu. Reaktiivmootoriga droonide osakaal rünnakutes moodustas möödunud nädalal 20-30%, kuid Ukraina õhuväe andmeil on olnud ka rünnakuid, kus reaktiivmootoriga droonid on moodustanud 66% kõigist välja lastud droonidest.
Venemaa kaugmaa ründevahendid põhjustavad kõige suurema osa tsiviilelanikkonna kaotustest Ukrainas. Intensiivsed õhurünnakud, milles on kasutatud uusi ründevahendeid, tõid kaasa juulikuu kujunemise tsiviilohvrite arvult suurimaks peale 2022. aasta maid. Juulis hukkus 437 ja sai haavata 2610 Ukraina tsiviilisikut, mis on 70% rohkem kui eelmise aasta juulis.
Ka sel nädalal tabasid Venemaa õhuründevahendid sõjapiirkonna läheduses asuvaid riike. Varitsev õhuründemoon S8000 Banderol lendas Moldova õhuruumi ja kukkus alla 20 km kaugusel Ukraina piirist. Moldova president Sandu sõnul satuvad mõned Vene droonid Moldova õhuruumi juhuslikult, kuid teiste õhuründevahendite lennutrajektoor viitab tahtlikule saatmisele.
Ukraina viis möödunud nädalal läbi kaks ulatuslikku rünnakut Krimmi energiataristu vastu ning alates 1. juulist on Ukraina tabanud ligi 240 erinevat energiataristu objekti Krimmis. Samuti ründasid Ukraina drooniüksused Bastion-M raketikompleksi, lennuvälju, radareid ja droonide juhtimisseadmeid poolsaarel. Rostovi oblastis tabas rünnak Kamenski raketikütuse tehast.
Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkideks olid naftatöötlemistehased Leningradi oblastis ja Baškortostani Vabariigis, firma Wildberries laod Moskva ja Tveri oblastis ning Baškortostani Vabariigis. Teised märkimisväärsed sihtmärgid, mida rünnati, olid Roskosmose ettevõte Progress Samara oblastis, keemiatehas Karbolit Moskva oblastis ning Savasleika õhuväebaas Nižni Novgorodi oblastis.
Ettevõttes Progress pannakse kokku rakette Sojuz-2, mida kasutatakse erinevate kaupade (sh Venemaa loodava Starlinki analoogi Rassvet satelliitide) toimetamiseks orbiidile ning Ukraina raketirünnak (kasutati tiibrakette FP-5 Flamingo) võib kaasa tuua vastavate startide edasilükkamise. Rünnakud Venemaa kütusetööstuse vastu on põhjustanud uue laine kütusenappust ja avalikkusse on jõudnud teateid selle kättesaadavuse vähenemisest 10 Venemaa regioonis. Samuti on tulnud teateid kütusepuuduse kohta Ukrainas sõdivates Vene üksustes. Ukraina on suutnud tabada ka seitset firma Wildberries kümnest suuremast laost, mille tulemusena vähenes firma käive kuni 25%.
Ukraina kaugmaalöögid on Venemaal järjest tuntavamad ja Venemaa otsustas lisaks mereväeparaadile ja muudele sõjalis-patriootlikele üritustele ära jätta ka sõjamuusikafestivali. Korraldajate sõnul on otsus tingitud asjaoludest, mille üle neil puudub kontroll, viidates tõenäoliselt Ukraina droonirünnakute ohule.
Möödunud nädalal sai teatavaks, et Ukraina edastas Venemaale ettepaneku peatada rünnakud tsiviillaevade, sadamataristu ja viljaterminalide vastu. Samalaadse ettepaneku tegi Ukrainale ja Venemaale ka Türgi välisminister Fidan, kelle sõnul on konflikt Mustal merel laienenud ja rünnakute sihtmärgiks on muutunud ka türklastele kuuluvad ja Türgi lippu kandvad alused.
Venemaa välisministeerium vastas, et niisugused „poolmeetmed“ ei aita olukorda lahendada. Samuti korrati üle, et sõjategevuse peatamine praegusel rindejoonel pole vastuvõetav ning Venemaale vastuvõetav lahendus sõjas on saavutatav ainult Venemaa nõudmiste rahuldamisel.
Venemaa ähvardas ka Ühendkuningriiki, teatades, et Ukrainale tarnitud droonide kasutamine rünnakutes Venemaal paiknevate sihtmärkide vastu kinnitab, et London tahab eskaleerida Ukraina kriisi ning Suurbritannia peab oma tegude eest vastust andma. Suurbritannia kinnitas vastuseks oma vankumatu toetuse jätkumist Ukrainale.
