Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 235. nädalal jätkas Venemaa avalduste tegemist, mille kohaselt on talle vastuvõetavad ainult sellised rahuettepanekud, mis on kooskõlas varem välja öeldud sõja eesmärkide ja Venemaa arusaamaga „reaalsusest lahinguväljal“. President Putin kutsus Ühtset Venemaad üles tegema kõike vajalikku võidu saavutamiseks sõjas ning püüdis näidata Venemaa õhulööke Ukraina tsiviil- ja strateegilise taristu, transpordivahendite, tsiviilelanike jm pihta vastusena Ukraina sammudele, jättes seejuures mainimata, et Venemaa on selliseid rünnakuid sooritanud sõja algusest peale.
24. augustil tähistas Ukraina 35 aasta möödumist iseseisvuse väljakuulutamisest, mille puhul külastasid Kiievit üheksa välisriigi kõrgeimad juhid, sealhulgas Eesti, Soome, Leedu ja Moldova presidendid ning Suurbritannia, Taani, Norra, Eesti, Läti ja Luksemburgi peaministrid. Lisaks neile saabus Kiievisse Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, kes esindas tippkohtumisel kogu Euroopa Liitu. Briti peaminister Burnham teatas visiidi käigus, et Ühendkuningriik annab Ukrainale üle tiibrakettide SCALP/Storm Shadow detailide joonised, et Ukraina saaks ise valmistada relvi, mida ta vajab enda kaitseks. Samuti kinnitas Briti valitsusjuht, et Suurbritannia seisab kindlalt Ukraina kõrval.
Venemaa Föderatsiooni presidendi kõneisiku Peskovi sõnul „…osaleb Suurbritannia selles sõjas Kiievi poolel“ ning õhutab pidevalt seda sõda. Samuti kostis Venemaalt ähvardusi ning lisaks erinevatele meediategelastele võttis sõna ka endine asevälisminister Fjodorov, kelle sõnul võib droone valmistavaid ettevõtteid Ühendkuningriigis „…rünnata mitte Venemaa, vaid mingid tundmatud jõud“.
Venemaalt lähtuvate hübriidrünnakute eest hoiatas möödunud nädalal otse Soome peaminister Petteri Orpo, kelle sõnul tahab Venemaa olukorda hübriidtegevusega eskaleerida, on alustanud hübriidsõja intensiivistamist ja tegutseb agressiivselt. Venemaa eesmärk on nõrgendada lääneriikide/Ukraina toetajariikide tahet toetada Ukrainat.
Rindel toimus keskmiselt 224 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on pisut vähem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) Slovjanski ja Lõmani (mõlemad Donetski oblast) ning Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid peamiselt Sumõ ja Harkivi oblastis. Viimases korraldasid Ukraina relvajõud vasturünnakuid oblasti põhjaosas ning Borova, Kupjanski ja Lõmani suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas.
Ukraina väejuhatus otsustas tugevdada Kostjantõnivka-Družkivka-Kramatorsk-Slovjanski rindelõigu kaitset kahe väegrupiga, mida hakkavad juhtima Ukraina relvajõudude 3. armeekorpuse ülem kindral Biletski ja Ukraina Rahvuskaardi 1. korpuse Azov ülem kindral Prokopenko.
Samuti tuli rindelt teateid, et Venemaa üksustes oli tuntav isikkoosseisu puudus ja Vene väejuhatus oli sunnitud rakendama meetmeid nõrgemate üksuste tugevdamiseks.
Möödunud nädalal tabasid Venemaa kaugmaalöögid strateegilist, kriitilist ja tsiviiltaristut 15 Ukraina oblastis ning voolukatkestused olid vähemalt üheksas oblastis. Venemaa jätkas Ukraina sadamate ja raudteetranspordi ründamist. Ukraina raudtee andmetel on sõja algusest tabamusi saanud ligi 500 vedurit, millest enamikku loodetakse siiski ära remontida. Venemaa ründas korduvalt ka Ukraina-Moldova piiripunkte ning Ukrainast läände viivaid ühendusteid, et takistada Ukraina kaupade eksporti ka maismaal.
Ukraina on alates augusti algusest andnud keskmaalööke rohkem kui 250 energiataristuobjekti pihta Venemaal ja okupeeritud territooriumidel, samuti on tabamusi saanud üle 35 aluse Aasovi ja Musta mere akvatooriumis. Rünnatud sõjalistest objektidest võib mainida lennuvälju Donetskis, Primorsko-Ahtarskis ja Millerovos, õhuseire- ja õhutõrjevahendeid, elektroonilise sõjapidamise ja droonide juhtimise vahendeid. Ühendusteed Krimmi maismaal ja merel on pidevalt ohustatud (varem on teatatud kaubavedude vähenemisest Krimmi maismaal 70% võrra ning parvlaevaühenduse katkemisest) ning Krimmi energiataristu purustuste tõttu kehtestati kogu poolsaarel elektrikasutamise piirangud.
Ukraina kesk- ja kaugmaalöökide käigus rünnati kuut Venemaa naftatöötlemistehast (Krasnodari ja Premi krais, Samara, Rostovi ja Nižni Novgorodi oblastis ning Tatarstani Vabariigis) ning gaasitöötlemistehast (Astrahani oblastis). Samuti tabasid löögid e-kaubanduse platvormi Wildberries ladu Tambovi oblastis ning e-kaubanduse platvormi Ozon ladusid ja logistikakeskusi Stavropoli krais, Samara ja Orenburgi oblastis ning Tatarstani, Dagestani ja Adõgee Vabariigis. Muudest objektidest, mida Ukraina möödunud nädalal ründas, võib mainida raketikütust valmistavat tehast Rostovi oblastis ning Plesetski kosmodroomi Arhangelski oblastis.
Ukraina löökide tagajärjel on Venemaal jätkuvalt kütusenappus, mis on selgelt tuntav 30 Venemaa regioonis ning ka Moskvas. Venemaa pealinna kütusetanklates on kehtestatud kütuse müügipiirangud ning autojuhtidel tuleb seista järjekordades, et tankida oma sõidukeid. Et leevendada kütusenappust, on Venemaa juhtkond vähendanud kütuse kvaliteedinõudeid, alustanud kütuse importi ja keelustanud kütuse ekspordi. Samuti on valitsus lubanud, et naftatöötlemistehased alustavad peatselt taas tööd.
Peale selle on Ukraina järjest ägenevad õhurünnakud Venemaa kriitilise ja strateegilise taristu vastu ajendanud Kremlit välja andma dekreeti nr 604. Selle kohaselt võib riik võtta ajutise juhtimise alla vara, mida omanik ei suuda Ukraina õhulöökide ja muude ohtude eest piisavalt kaitsta. Õigusakt puudutab ka rünnakute tagajärjel tekkinud kahju likvideerimise kiirust ning sätestab, et riiklikult võidakse üle võtta nii kinnisvara, väärtpaberid kui ka muu vara.
Dekreet tekitas majandusringkondades tugevat vastukaja, mispeale Venemaa valitsus kiirustas kinnitama, et tegemist pole sammuga strateegilise tähtsusega ettevõtete ja taristu natsionaliseerimise suunas. Küll aga liigitatakse nüüd kriitilise tähtsusega objektide hulka ka logistikakeskused, kütusetööstusobjektid, sidesüsteemid ning elamu- ja kommunaalsektor.
Dekreedi erilisus seisneb riigikaitse õiguslikus ümberpööramises: see paneb eraettevõtetele juriidilise ja finantsilise vastutuse Ukraina droonirünnakute tõrjumata jätmise eest — kohustuse, mis on ajalooliselt kuulunud rangelt riigi relvajõududele. Tegemist on järjekordse sammuga meetmete jadas, millega Kreml püüab kompenseerida oma õhukaitse suutmatust ning veeretada riigikaitseülesanded ettevõtete ja tsiviilorganisatsioonide õlule.
