Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 241. nädalal jätkas Venemaa oma agressioonisõja õigustamist ning Ukraina toetajariikide ähvardamist. Lahingukokkupõrgete arv rindel püsis langustrendis ning Venemaa relvajõud kandsid suuri kaotusi, samuti jätkusid poolte kaugmaalöögid erinevate sihtmärkide vastu.
Valdai diskussiooniklubis toimunud esinemises kujutas president Putin Ukraina vastu valla päästetud agressiooni viisil, mil mitte Venemaa ei alustanud sõda, vaid Venemaaga „hakati sõdima, toetades Ukraina natsionalismi, kavandades Ukrainasse NATO baase“ jne. Venemaa presidendi sõnul toimub praegu üldine pingete eskaleerumine: peetakse kinni Venemaa aluseid, tarnitakse Ukrainale sõjavarustust ja aidatakse kaasa Ukraina sõjaliste operatsioonide elluviimisele, see tähendab sõditakse Venemaa vastu „võõraste kätega“. President Putini sõnul on see oht Venemaa Föderatsioonile ja kuigi „Venemaa ei kavatse kohe rünnata Ukrainale relvi tarnivate riikide territooriumit ja ettevõtteid, peavad Venemaa relvajõud ja sõjaväeluure aru saama, kust need ohud lähtuvad“. Samuti teatas Venemaa riigipea, et Venemaa „ei kavatse kedagi rünnata 2029., 2030. ega 2050. aastal, kuid kui ta seisab silmitsi agressiooniga, on ta sunnitud vastama“.
President Putini Ukraina sõja käsitluse kontekstis tähendavad viimased sõnad vaid seda, et Venemaa võib edaspidigi kasutada sõjalist jõudu olukorras, kus mõni rahvas tahab kehtestada oma enesemääramisõigust, kui keegi Venemaad sõjaliselt ei ohusta ja Venemaa-suunaline sõjaline heidutus ei ole piisav.
Intensiivsete õhulöökide taustal kutsus Venemaa taas välisriikide diplomaate ja kodanikke Kiievist lahkuma, hoiatades ulatuslike õhurünnakute eest. Samuti anti teada, et vastutus hoiatuse ignoreerimise võimalike tagajärgede eest lasub hoiatuse eirajatel. Kremli kõneisik Dmitri Peskov teatas, et Vene relvajõud jätkavad oma tegevust sõltumata otsustest, mida riigid oma Kiievi saatkondade suhtes langetavad.
Euroopa Liit (EL) teatas vastuseks Venemaa ähvardustele, et ta ei lase end heidutada ning jätkab Ukraina toetamist. EL-i Ukraina suursaadik Katarina Mathernova sõnul on 25 EL-i riigil saatkonnad Kiievis ning nad kõik otsustasid Ukraina pealinna edasi jääda. Samuti jääb Kiievis tööle USA saatkond. Mathernova sõnul peegeldavad Moskvast kostvad ähvardused Kiievis paiknevate välisesinduste suunas Venemaa juhtkonna frustratsiooni edu puudumise üle rindel.
Rindel toimus ligi 200 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on vähem kui eelmisel nädalal. Lahingutegevuse intensiivsus vähenes juba neljandat nädalat järjest.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slobožanske (Harkivi oblast), Huljaipole (Zaporižžja oblast) ja Lõmani (Donetski oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Kupjanski suunal (Harkivi oblast) ning Lõmani, Slovjanski ja Kramatorski suunal (Donetski oblast).
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1700 sõjaväelast ööpäevas. Venemaa relvajõudude kaotused olid jätkuvalt üle 10 000 võitleja nädalas ja see on juba kuues järjestikune nädal, kui Venemaa relvajõudude kaotused on niisugusel tasemel.
Venemaa teatas 4. oktoobril, et tugevdab kaugmaalööke sihtmärkide pihta Ukrainas. Sõja 241. nädalal tabasid need kriitilist taristut, elamuid, tööstusettevõtteid, haridus- ja muid asutusi vähemalt 13 Ukraina oblastis, millest enamikus olid ka voolukatkestused. Venemaa ründas korduvalt üle Dnepri jõe viivaid sildu Kiievis ja Zaporižžjas, püüdes hirmutada tsiviilelanikkonda, katkestada liiklust ja häirida majandustegevust. Kiievis hakati sildade kaitseks paigutama tehisaru abil toimivaid õhutõrjevahendeid ning hindama pontoonsildade rajamise võimalusi.
Ukraina andmetel on Venemaa Föderatsiooni õhurünnakutes sõja jooksul kannatada saanud 334 Kiievi haridusasutust (s.o kolmandik kõigist haridusasutustest), kusjuures tänavu esimese kaheksa kuuga on kannatada saanud juba 107 haridusasutust. Samuti on keerulisse olukorda sattunud Ukraina raudtee, sest õhurünnakutes on vigastada saanud üle 500 veduri (neist 60% sel aastal) ning raudteetaristu vastu toimunud rünnakute arv on juba 40% suurem kui kogu 2025. aasta rünnakute arv.
Ukraina kesk- ja kaugmaalöögid tabasid Venemaa kütusetööstusobjekte Volgogradi, Nižni Novgorodi, Samara ja Moskva oblastis. Samuti rünnati sõjalisi ja strateegilisi sihtmärke okupeeritud aladel, Krasnodari krais, Brjanski ja Orjoli oblastis ning Adõgee Vabariigis.
Ukraina kaugmaalöökide mõju Venemaa majandusele avaldus selgelt Venemaa kütuse ekspordi dünaamikas. Kui 2025. aastal eksportisid Musta mere sadamad keskmiselt 200 000 tonni kütust nädalas, siis avalikkusse jõudnud andmete kohaselt kahanes Musta mere kaudu toimunud Venemaa diislikütuse ja gaasiõli eksport 24. septembril lõppenud nädalal nulli. Venemaa diislikütuse ja gaasiõli eksport (kokku 81 000 tonni) toimus läbi Läänemere-äärse Primorski sadama.
Lõpetuseks natuke statistikat sõjategevuse kohta septembris:
- ajavahemikus 1.–30. september 2026 vabastas Ukraina avalikkusse jõudnud andmete kohaselt 25–80 km2 oma maad. Eelmise aasta septembris okupeeris Venemaa 258 km2 Ukraina territooriumit;
- Vene relvajõud kaotasid selle aasta septembris 44 500 võitlejat, mis on 56% võrra rohkem kui eelmise aasta septembris (28 500 võitlejat).
Nagu eeltoodust näha, siis ei ole Venemaa relvajõud suutnud septembris edu saavutada ja katsed seda teha on nõudnud kõrget hinda. Venemaa presidendi sõnul on aga Venemaa Föderatsiooni relvajõud septembris vallutanud 1301 km2 Ukraina territooriumit ja jätkavad püstitatud eesmärkide saavutamist.
Venemaa riigipea hinnangu ebakõla reaalsusega lahinguväljal on märkimisväärne ja tõenäoliselt on Venemaa sõjalise juhtkonna katsed seda hinnangut kiiresti reaalsuseks muuta üheks põhjuseks, miks Vene relvajõudude kaotused ületavad juba kuuendat nädalat järjest 10 000 võitlejat.
