Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 242. nädala arengusuundi iseloomustavad USA initsiatiiv energiavaherahu kehtestamiseks Venemaa ja Ukraina vahel, lahingukokkupõrgete arvu kasv kontaktjoonel ning Venemaa hoogustuvad rünnakud Ukraina energiataristu vastu.
Möödunud nädalal toimus hulk sündmusi strateegiatasandil. 9. oktoobril sai teatavaks, et USA väljastas Venemaa Föderatsioonile ajutise loa diislikütuse tarnimiseks USA ja maailmaturule. USA juhtkonna ootuste kohaselt peaks Venemaa tarnima võimalikult kiiresti 3 mln tonni diislikütust, mis peaks USA juhtkonna hinnangul kaasa tooma kütusehindade languse USA siseturul.
11.oktoobril teatas USA president vaherahust Ukraina ja Venemaa vahel energeetikaobjektide ründamisel, kuid hiljem selgus, et tegemist oli vaherahuga, millega kumbki pool ei olnud otseselt/ametlikult nõustunud. Ukraina püüdis energiavaherahu järgida, peatades löögid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu kolmeks päevaks.
Ukraina hoidus löökidest Venemaa naftatöötlemistehaste pihta tingimusel, et Venemaa lõpetab Ukraina elektritootmise ja ülekandevõrkude ründamise. Venemaa käsitles energiavaherahu rünnakute peatamisena ainult naftatöötlemistehastele ja kütuste transporditaristule.
USA ja Venemaa diislikütuse tarnimise kokkulepe tõi kaasa rahvusvahelise kriitika ja osa sellest kostus Kiievist. Vastuseks tõstatas USA küsimuse valimiste korraldamise ja võimuvahetuse vajalikkusest Ukrainas. President Zelenskõi nõustus valimiste korraldamisega tingimusel, et selleks kehtestatakse 60-päevane vaherahu, millega aga ei nõustunud Venemaa. Venemaa juhtkonna arvates kasutaks Ukraina vaherahu oma jõu taastamiseks ning Kremli kõneisiku Peskovi sõnul oli Moskva valmis kehtestama vaherahu vaid üheks ööpäevaks. Samal ajal jätkas Venemaa löökide andmist Ukraina energiataristu pihta, sest Peskovi sõnul polnud president Trumpi välja pakutud energiavaherahu „konkretiseeritud“.
15.oktoobril teatas president Zelenskõi, et Ukraina taasalustab lööke Venemaa naftatöötlemisettevõtete pihta, sest Venemaa ei ole energiavaherahu järginud. Ukraina presidendi sõnul on Ukraina valmis kaaluma selliste löökide peatamist tingimusel, et ta saab abi raketitõrjevõime tugevdamiseks.
Rindel toimus ligi 230 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on rohkem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Huljaipole (Zaporižžja oblast), Lõuna-Slobožanske (Harkivi oblast) ja Lõmani (Donetski oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Lõmani ja Slovjanski suunal (Donetski oblast), Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblast) ning Sumõ oblastis.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1600 sõjaväelast ööpäevas. Venemaa relvajõudude kaotused olid jätkuvalt üle 10 000 võitleja nädalas ja see on juba seitsmes järjestikune nädal, kui Venemaa relvajõudude kaotused on niisugusel tasemel.
Vene relvajõudude eesmärk on endiselt jõuda Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblasti piirideni ning taastada oma positsioonid Dnipropetrovski oblastis. Sumõ ja Harkivi oblastis püüavad Venemaa relvajõud laiendada nende kontrolli all olevat ala. Ukraina väed tõrjusid Vene üksusi tagasi Slovjanski ja Kramatorski suunal ning tugevdasid selles lõigus rinnet.
Venemaa Föderatsioon ründas erinevaid sihtmärke vähemalt 19 Ukraina oblastis. Kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid kriitiline taristu, elamud, valitsus-, kaubandus-, haridus- ja meditsiiniasutused, transpordisüsteem, kütusetööstus ja energiasüsteem. Löökide arv Ukraina energeetikataristu pihta on viimastel nädalatel pidevalt kasvanud ning Kiievis on see mitmekordistunud. Venemaa ründas 4.–11. oktoobrini Ukraina energeetikataristut 196 korral ja kütusetaristut 20 korral. Samal ajavahemikul taastasid Ukraina energeetikud elektrivarustuse 1,9 mln majapidamisele. 13.–14. oktoobri öösel toimusid intensiivsed rünnakud energiataristule Kiievi ja Harkivi oblastis. Kahjustada sai 26 erinevat energiataristuobjekti, sh kolm Kiievi soojuselektrijaama. President Zelenskõi sõnul jäi elektrivarustuseta 600 000 inimest.
Ukraina kaugmaalöögid tabasid 8.–10. oktoobril Venemaa naftatöötlemistehaseid Omski oblastis, Baškortostani ja Komi Vabariigis, naftaterminali Rostovi oblastis ning jaotusjaama Samara oblastis. Ukraina taasalustas Venemaa naftatöötlemisettevõtete ründamist 15. oktoobril, kui kaugmaalöök tabas Rjazani naftatöötlemistehast.
Sõja 242. nädalal olid Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkide seas esimest korda Yandexi andmekeskused Rjazani, Kaluga ja Vladimiri oblastis ning Sberbanki andmekeskus Saratovi oblastis. Vene sõjatööstuskompleksile olulisi ettevõtteid rünnati Tveri, Nižni Novgorodi ja Rostovi oblastis. Okupeeritud ja piiriäärsetel aladel rünnati sõjalisi sihtmärke ning Vene vägede ühendusteid.
Venemaa jätkas hübriidtegevust Ukraina toetajariikide vastu. Taani julgeoleku- ja luureteenistus hoiatas, et Venemaa on alustanud operatsioone nende Taani ettevõtete vastu, mis toetavad Ukrainat agressiooni tõrjumisel. Samuti märkis Soome kaitsepolitsei, et Venemaalt lähtub reaalne – kuigi esialgu mitte vahetu – oht sealsele kaitsetööstusele. Ametkonna hinnangul on see ootuspärane areng, sest Soome ettevõtted toimivad samas julgeolekukeskkonnas kui ülejäänud Euroopa.
