Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 244. nädalal väljendasid nii Ukraina kui Venemaa oma seisukohti võimalike läbirääkimiste suhtes Abu Dhabis. Rindel vähenes lahingukokkupõrgete arv ja Oleškõ linnas hakkas kehtima vaherahu. Jätkusid kaugmaalöögid ning Bulgaaria ja Rumeenia lähistel said taas droonitabamusi kaubalaevad.
Ukraina on jätkuvalt valmis sõlmima osalist või täielikku vaherahu. Kiiev on huvitatud löökide peatamisest oma energeetikataristu pihta ja sõjategevuse lõpetamisest Mustal merel, mis võimaldaks taas Ukraina vilja eksportida. Samuti on riigi jaoks esmatähtis vangide vahetamine. President Zelenskõi peab edasiste sammude astumisel oluliseks ka Euroopa esindajate osalemist läbirääkimistel.
Venemaa ei ole nõus ajutiste vaherahude kehtestamisega, välja arvatud humanitaareesmärkidel, ega leia, et läbirääkimiste ajaks tuleb sõjategevus peatada. Moskva on huvitatud ainult sellistest kestvatest lahendustest, mis arvestavad täielikult Venemaa territoriaalseid ja julgeolekualaseid nõudmisi. Esimesed puudutavad Ukraina territooriumi annekteerimist ja viimased Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamist Moskva tahtmiste järgi. Venemaa juhtkonnal ei ole Abu Dhabi kõneluste suhtes suuri ootusi ja ta aktsepteerib põhimõttelisel tasandil Euroopa riikide osalemist Euroopa julgeolekuarhitektuuri küsimuste arutamisel. Küll aga ootab Moskva Euroopa riikidelt seisukohtade muutmist Venemaa tegevuse suhtes ning suhete alustamiseks puhtalt lehelt peavad lääneriigid tühistama Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
Rindel toimus keskmiselt 190 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on ligi 20% vähem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Huljaipole suund (Zaporižžja oblast) ja Lõuna-Slobožanske suund (Harkivi oblast).
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblast), Huljaipole suunal (Zaporižžja oblast) ja Kupjanski suunal (Harkivi oblast).
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1700 sõjaväelast ööpäevas. Tegemist on üheksanda järjestikuse nädalaga, kui Venemaa summaarsed kaotused ületavad 10 000 võitleja piiri.
Rindel toimunud arengutest on oluline ära märkida 27. oktoobril kehtima hakanud kohalik vaherahu humanitaaroperatsioonide korraldamiseks Hersoni oblasti Oleškõ linnas. Vastav kokkulepe saavutati USA esileedi Melania Trumpi vahendusel. Sõja eel elas linnas 24 000 inimest, kellest on alles ligi 2000 elanikku. Neil napib toitu, ravimeid ja muid esmatarbekaupu.
Vene okupatsioonivõimud ei ole alates 2026. aasta maist toimetanud Oleškõ elanikele ühtki toidu- ega ravimisaadetist. Ukraina väed on toimetanud toiduaineid Oleškõsse droonidega.
Alanud operatsiooni käigus viiakse linna humanitaarabi ning valmistatakse ette elanike evakuatsioon. Plaani kohaselt võivad linnaelanikud valida, kas evakueeruda Ukraina või Venemaa poolt kontrollitavale territooriumile. Vaherahu peaks kestma 1. novembrini.
Venemaa kaugmaalöögid tabasid enamikku Ukraina oblasteid ning rünnakute sihtmärkideks olid tsiviil-, sotsiaal- ja energeetikataristu, logistika ning transport. Õhulöögid olid suunatud ka otseselt tsiviilisikute vastu, millest annab tunnistust kobarmoona kandnud rakettide tulistamine Kiievi pihta ööl vastu 22. oktoobrit.
Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkideks olid sõjatööstuskompleksile olulised keemia-, metallurgia-, elektroonika- ja lennukitööstuse ettevõtted Tuula, Lipetski, Samara, Omski, Orjoli ja Voroneži oblastis ning Permi krais. Samuti rünnati andmekeskusi Nižni Novgorodi ja Omski oblastis. Sõjalistest sihtmärkidest tabati õhu- ja kosmosevägede objekte Voroneži oblastis ja Krasnodari krais ning õhutõrje- ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid, laskemoonaladusid ja sidekeskusi okupeeritud ning piirilähedastel aladel.
Oktoobrikuu jooksul on Bulgaaria ja Rumeenia lähistel saanud droonitabamusi üheksa laeva, millest neli uppusid. Seejuures sai üks laev – Komooride lipu all sõitnud tanker Yara J – tabamuse Rumeenia territoriaalvetes ning kaks laeva said tabamuse Rumeenia territoriaalvete vahetus läheduses. Rumeenia hävitajad on Musta mere kohal alla tulistanud riigi õhuruumi sisenenud Vene päritolu reaktiivdroone.
Rumeenia ja Bulgaaria lähistel toimunud rünnakute järel otsustas NATO siirda Musta mere piirkonda täiendavaid merepatrull-lennukeid, droone ja radarisüsteeme. Rumeeniast sooritab praegusel ajal lende Prantsuse patrull-lennuk Atlantique 2 ning Bulgaariast USA mereväe P-8A Poseidon.
NATO lõunatiival paiknevate liitlaste kogemus näitab, kuidas mehitamata sõjapidamisvahendite kasutamine võib kaasa tuua sõjategevuse kandumise konfliktitsooniga piirnevate riikide territoriaalvetesse ning kui oluline on riigi võime kontrollida oma õhuruumis ja territoriaalvetes toimuvat.
