Venemaa Föderatsiooni vallandatud Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 245. nädalal on mõlemad sõja osapooled rõhutanud oma positsioone eelseisvatel kõnelustel Abu Dhabis. Samuti püsivad poolte seisukohad kindlalt, ega anna põhjust oodata läbimurret kõnelustes. USA vahevalimiste tulemusel ei ole otsest mõju USA diplomaatilisele tegevusele, kuigi võib õhutada lühiajalist lisasurvet pooltele suuremateks järeleandmisteks, et saavutada kasvõi näilist edasiminekut läbirääkimistes.
Samal ajal on Venemaa ebaedu rindel suurendanud kaugmaalöökide intensiivsust ning sihtmärgiks on üha sagedamini humanitaarobjektid. Õnnestunud vaherahu Oleškõ linnas on lõppenud ning Venemaa jätkab vaenutegevust ka Hersoni piirkonnas.
Venemaa ebaedu ilmestab asjaolu, et kuigi rünnakute arv on nädala jooksul püsinud valdavalt 200 kokkupõrke juures ööpäevas, siis sellega kaasnenud kaotused Vene sõjaväelaste hulgas on olnud püsivalt üle 2000 inimese. Samas on lahingujoon püsinud muutusteta. Möödunud nädalal oli Venemaa jaoks suurimate lahingukaotustega päev, kui Ukrainal õnnestus neutraliseerida ööpäevaga koguni 2500 okupanti ja hävitada nädalaga kokku ligi 14 500 sõjaväelast.
Venemaa ebaedu põhjuseks on ka see, et Ukrainal on keskmaa mehitamata süsteemide laiaulatuslikuma kasutamise abil õnnestunud viia lahinguefektid sügavamale Venemaa relvajõudude okupeeritud aladele ning sellega oluliselt häirida lahinguettevalmistusi ja taktikalisi tegevusi kontaktjoonel.
Peamine aktiivsus püsib endiselt Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast). Venemaa on jätkanud ründetegevust ka Huljaipole-Oleksandrivka (Zaporižžja oblast) suunal, mida kinnitab ka Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatuse ülem Robert „Madjar“ Brovdi 1. novembril antud intervjuus väljaandele Ukrainska Pravda, et 69% Venemaa inimkaotustest langeb just nendele suundadele.
Kättemaksuks on Venemaa jätkanud kaugmaalöökidega, mis on tabanud enamikku Ukraina oblasteid. Rünnakute sihtmärkideks olid tsiviil-, sotsiaal-, meditsiini- ja energeetikataristu, aga ka logistika ning transport.
Kahjuks toimus möödunud nädalal 2. novembril Venemaa õhuväe pommirünnak Ukraina kaguosas Zaporižžja oblastis Komõšuvaha külas asuva kooli pihta, kus jagati elanikele humanitaarabi. Kinnitatult 42 hukkunud ja 33 kadunud ohvrit nõudnud rünnak on üks kõige räigemaid Venemaa sõjakuritegusid kogu konflikti jooksul. Rünnak toimus mitmel korral lennukipommidega, tabades esmalt koolihoonet, kuhu kohalikud elanikud olid kogunenud. Pärast esimest rünnakut heitsid Vene väed veel üheksa lennukipommi varjupaigale, kus inimesed varjusid, ning mille tagajärjel said surma ka mitmed päästetöödel abistanud esmareageerijad. Üks pommidest oli kolmetonnine FAB-3000, mis sisaldab üle 1000 kilogrammi lõhkeainet ja mille plahvatusraadius ulatub kuni 250 meetrini.
Järgmisel päeval ründas Venemaa juhitavate lennupommidega üldhaiglaid Harkivis ja Dnipros. Harkivi haigla rünnakus kahjustasid plahvatused üle 1000 akna kogu raviasutuses ja ümbritsevates kortermajades. Rünnakus sai vigastada 73 inimest ning 226 tuli evakueerida teistesse haiglatesse. Dnipros said kahjustada meditsiini- ja sanitaarabikeskus ning linna haigla ambulatoorium. Haiglas oli ravil ligi sada inimest, kes viidi teistesse haiglatesse. Samal ajal toimunud rünnakus Dnipro soojuselektrijaama vastu said kahjustada ka elamud, kus hukkus kaks ning vigastada sai 20 inimest.
Ukraina on taastanud kaugmaarünnakud Venemaa keemia- ja naftatöötlemistaristu ning sõda toetavate logistikakeskuste vastu. Nii ründas Ukraina möödunud nädalal:
- Baškortostanis keemiatehast Bashkir Soda Company ja Ufaa naftatöötlemistehast;
- Samara oblastis asuvat Novokuibõševski naftatöötlemistehast ja Prosvetis asuvat olulist naftapumplat;
- Nižni Novgorodi oblastis Kstovos Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehast;
- Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskis asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“;
- Jaroslavli oblastis paiknevat naftatöötlemistehast Slavneft-JANOS;
- Adõgee vabariigis asuva veebikaubamaja Ozon logistikakeskust;
- ühtlasi ka Volgogradi oblastis Marinovka sõjalennuvälja ja Brjanski oblastis Navlja rajoonis asuvat Shahedi droonide taristut.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et lahinguväljal kogetud ebaedust tekkinud frustratsioon paneb Venemaa sooritama järjest jõhkramaid sõjakuritegusid, samas näitamata mingisugust valmisolekut tegelikuks rahuprotsessiks. Ukraina on samal ajal naasnud kaugmaarünnakute juurde Venemaa kriitilise kütusetaristu vastu, et vähendada Venemaa võimet sõjalogistikat käigus hoida. Senise olukorra hoidmine nõuab mõlemalt poolelt järjest suuremat pingutust ning eelseisev talv on mõlema silmis otsustava tähtsusega võidu vormistamisel.
