Teisipäeval, 4. novembril avas Eesti Vabariigi President Alar Karis kaitseväe luurekeskuses mälestustahvlid kommunistliku terrori tagajärjel hukkunud sõjavägede staabi II osakonna teenistujate mälestuseks. Tahvlitele on kantud 56 ohvitseri, allohvitseri ja sõjaväeametniku nimed.
„Teie pikka ajalugu ja teie seotust oma ajalooga näitab ka see mälestustahvel langenud Eesti luurajatele, mille täna avasime,“ ütles Vabariigi President. „Teil on, mida meenutada, nagu ka neid, keda mäletada ja tänada. Võib isegi öelda, et kaitseväeluure on Eesti luurekogukonna häll, sest nii kaitsepolitsei, kui ka välisluure on mõlemad märksa nooremad. Ja nende loomise ajaks olite teie juba võitnud mitmeid luurelahinguid vabadussõjas,“ lisas president Karis viidates, et luurajatele ei jää ükski vaenlase liigutus kahe silma vahele. „Olete Eesti riigikaitse silmad ja kõrvad. Ja mitte ainult meie, vaid ka NATO omad. Eelhoiatus aitab meid otsustele ja tegudele. Meie vastaselt võtab ta ära üllatusmomendi ning meile endale annab ta valmisoleku ja enesekindluse.“
„Nende hukkunud luurajate saatus oli kohutav,“ ütles luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. „Nad surid Nõukogude Liidu okupatsioonirežiimi poolt läbi viidud kommunistliku terrori tagajärjel. Need mehed kas hukati, surid laagris või sooritasid enesetapu, aimates ette oma saatust.“
Lisaks sõjavägede staabi II osakonna teenistujatele on tahvlil ka Eesti sõjalised esindajad välisriikides, sest sõjalised esindajad, atašeed, allusid oma lähetuse ajal II osakonnale.
„Need inimesed, meie ameti eelkäijad, mõrvati Vene julgeolekuorganite poolt kuna nad teenisid Eesti riiki, sest nad olid kaitseväelased ja kaitseväe luurajad,“ lisas luurekeskuse ülem.
Kaitseväe luurekeskus on vahetult kaitseväe juhataja alluvuses olev strateegilise tasandi luureüksus, mille põhiülesanne on julgeoleku- ja luurealase informatsiooni kogumine ning analüüsimine, et tagada riigi sõjaline kaitse ja eelhoiatus.
