Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 238. nädalal ründas Venemaa reisirongi Jahodõni jaamas, mille kaudu liikusid rongid riigist lahkuvate kõrgetasemeliste väliskülalistega. Rindel jätkus intensiivne lahingutegevus ja Venemaa relvajõud kaotasid kolmandat nädalat järjest üle 10 000 sõjaväelase. Hoolimata sellest, et tehti avaldusi löökide võimaliku lõpetamise kohta energeetikaobjektide pihta, jätkusid need endiselt.
USA eriesindajate Jared Kushneri, Steven Witkoffi Moskva ja Kiievi külastuse järel kinnitas Venemaa Föderatsioon taas, et tema seisukohad Ukrainas toimuva sõja lõpetamise suhtes ei ole muutunud. Moskva taotleb Ukraina sisulist alistumist ning leiab, et võimalik vaherahu rindel oleks Ukrainale palju kasulikum kui Venemaale.
Küll aga toetas Kremli kõneisik Peskov sõnades USA presidendi initsiatiivi löökide lõpetamiseks energeetikaobjektide pihta, leides, et see võimaldab küllastada Venemaa siseturgu naftatoodetega. Ta märkis, et Venemaa peab saama ka oma naftat eksportida ning tuleb tagada vaba laevaliiklus ja tankerite liikumine. Samuti tuleb Kremli arvates tühistada sanktsioonid, mis takistavad Venemaa ressursside eksporti.
President Zelenskõi teatas, et Ukraina on valmis lõpetama lööke Venemaa naftatöötlemistehaste ja muu kütusetaristu pihta tingimusel, et Venemaa lõpetab Ukraina elektrisüsteemi ja gaasitaristu ründamise. Ukraina riigipea rõhutas, et Ukraina ja Venemaa määratlevad energiataristut erinevalt: Venemaa jaoks tähendab see nafta ja gaasi müüki, Ukraina jaoks elektri- ja gaasivarustuse tagamist elanikkonnale. Ukraina soovib kokkulepet, mis keelaks igasugused rünnakud kõigi energiarajatiste vastu ning ootab Venemaalt nimekirja rajatistest, mis jääksid võimaliku energiataristut hõlmava relvarahu korral rünnakutest kõrvale.
13. septembril sooritas Venemaa droonirünnaku rongile, mis paiknes Ukraina-Poola piiri läheduses olevas Jahodõni jaamas. Selle jaama kaudu liikusid sel päeval rongid, millega Yalta European Strategy foorumil osalenud väliskülalised, kelle seas oli endisi riigipäid ja valitsusjuhte, endisi ja praegusi kõrgeid riigiametnikke, rahvasaadikuid, eksperte jt, lahkusid Ukrainast. Väliskülalised rünnakus kannatada ei saanud.
Venemaa ametiisikute sõnul rünnati „ainult sõjalisi sihtmärke ja sõjalistel eesmärkidel kasutatavat logistikataristut“ ning selliste rünnakute eest on ka „varem hoiatatud“. Samuti teatati, et Venemaa ei saa garanteerida väliskülaliste julgeolekut Ukraina külastuste ajal ning soovitati välismaa diplomaatidel, nende pereliikmetel ja välisriikide kodanikel taas Ukrainast lahkuda. Tegemist on Venemaa järjekordse katsega hirmutada lääneriikide poliitikakujundajaid loobuma Ukraina toetamisest.
NATO peasekretär Mark Rutte teatas vastuseks toimunud rünnakule, et Venemaa lootus õõnestada Ukraina toetajate ühtsust ja peatada toetust Ukrainale ei täitu ning abi Kiievile hoopis suurendatakse.
Rindel toimus keskmiselt 250 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on sama palju kui eelnenud nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Huljaipole (Zaporižžja oblast) ja Lõmani (Donetski oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis (nii põhjaosas kui ka Kupjanski suunal) ning Donetski oblastis Lõmani suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt ligi 1600 sõjaväelast ööpäevas (nädala jooksul kokku pisut üle 11 000) ja tegemist on juba kolmanda järjestikuse nädalaga, kus Venemaa kaotused ületavad 10 000 sõjaväelast.
Ukraina relvajõud väljastasid esimest korda ametlikku infot Donetski oblastis Lõmani piirkonnas toimuva pealetungi kohta, mille käigus vabastati 10 km2 okupeeritud alasid ja puhastati veel 75 km2 sisse imbunud Vene võitlejatest. Samuti puhastati vastasest neli ja vabastati üks asula. Operatsiooni tulemusena paranes Donetski kindlustatud vööndi põhjapoolse osa olukord. Ukraina relvajõudude operatsioon jätkub.
Venemaa Föderatsiooni kaugmaalöögid tabasid kriitilist ja strateegilist taristut ning elamuid, kõikvõimalikke ladusid, ostukeskusi, bensiinijaamu, transpordivahendeid ja ettevõtteid vähemalt 17 Ukraina oblastis. Venemaa löögid Ukraina energeetikaobjektide pihta põhjustasid voolukatkestusi rohkem kui pooltes rünnatud oblastites. Venemaa kasutas rünnakute korral taas Valgevenes paiknevaid retranslaatoreid, mis olid vahepeal välja lülitatud.
Venemaa tegevuse tõttu on sõja algusest Ukrainas saanud kahjustada juba üle 500 veduri. Selle aasta jooksul on rünnatud kümmet ÜRO humanitaarkaupade ladu ning septembrikuu jooksul nelja ravimiladu.
Seega jätkab Venemaa pingutusi Ukraina elanikkonna olukorra halvendamiseks, et suruda Ukrainale peale oma tingimusi. Hiljuti Ukrainas tehtud küsitluse tulemuste kohaselt on aga 77% ukrainlastest seda meelt, et Venemaa nõudmistega, mis tähendavad Ukraina lüüasaamist, ei tohi nõustuda ja vastupanu tuleb jätkata isegi siis, kui talvel tuleb mõnda aega hakkama saada elektri, kütte ja kanalisatsioonita.
Ukraina kesk- ja kaugmaalöögid tabasid nelja naftatöötlemistehast, mis paiknevad Krasnodari krais, Saratovi ja Samara oblastis ning Tatarstani Vabariigis. Samuti rünnati Mahhatškala sadamat Kaspia merel, keemiatehaseid Permi krais, Volgogradi ja Samara oblastis ning droonitehast Rostovi oblastis. Sõjalistest sihtmärkidest võib välja tuua lennuväljad, õhutõrjevahendid, kaugmaadroonide ladustamise ja stardialad Rostovi ja Orjoli oblastis ning Krimmis.
Ukraina kaugmaalöökide kasvavat mõju peegeldab rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) igakuine raport, mille kohaselt on Venemaa naftatöötlemistehaste seisund halvenemas, sest sanktsioonid takistavad lakkamatute Ukraina kaugmaalöökide kahjude likvideerimist. IEA hinnangul püsib Venemaa naftatöötlemine järgmise 18 kuu jooksul 30% allpool sõjaeelset taset.
