Möödunud nädalal kohtus kaitseväe õigusvahemees Kristiina Valgi-Kopti Tapa linnaku üksustes teenivate naisajateenijatega, et rääkida nende teenistusest, edusammudest ning kaardistada võimalikud kitsaskohad.
„Olen varem tavapäraste kontrollkäikude raames vestelnud ka neidudega, kuid sellised kohtumised, kus osalevadki ainult naissoost ajateenijad, on uus formaat. Tundub, et see töötab väga hästi ning neiud julgevad väga avatult rääkida oma teenistuse erinevatest aspektidest ja eripäradest, mis aitab meil parimal viisil selgitada välja nii edusammud kui ka valdkonnad, kus saame midagi parendada,“ rääkis kohtumisest kaitseväe õigusvahemees Kristiina Valgi-Kopti.
Õigusvahemehe tõdemusel saavad neiud ajateenistuses hästi hakkama ning kohati aitavad nende sihikindlus ja keskmisest kõrgem motivatsioon saavutada meessoost relvavendadest isegi paremaid tulemusi. Näiteks Tapa linnaku juulikutse sõdurite baaskursuse parimad lõpetajad olid mõlemad neiud. Kokku omandab riigikaitselisi oskusi ajateenistuses erinevates kaitseväe struktuurüksustes 38 naist, neist 15 teenivad 1. jalaväebrigaadis.
Jaanuaris teenistusse asunud 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ajateenija reamees Aveli Käis leidis, et kohtumine õigusvahemehega oli väga vajalik ning taolisi avameelseid vestlusi peaks korraldama ka tulevikus. „Alguses tundus, et meil ei olegi millestki rääkida, aga lõpuks kestis kohtumine mitu tundi, mille jooksul arutasime erinevaid situatsioone ja rääkisime oma teenistuskogemustest,“ ütles reamees Käis. „Mina isiklikult ei ole tundnud ebavõrdset kohtlemist või, et keegi vaatab mind kuidagi viltu ning minu hinnangul ei ole kaitseväes sugu oluline. Siin on tähtis meeskond ja sinu panus, neidudel on ehk kohati rohkem tahtmist alustatu lõpuni viia.“
Kristiina Valgi-Kopti nentis, et kaitseväel tuleb olla valmis, et aastast aastasse tuleb ajateenistusse aina rohkem naisi. „See, mis neiud kohtumisel rääkisid, mahub pilti, mis on minul juba varem olnud. Arengut kindlasti veel jagub, aga olukorraga võib juba praegu üpriski rahul olla. Kuigi kohtumisel kõlas mitmeid kordi, et kaitseväes ei rõhutata sugu ja naised tahavad olla võrdväärsed meeskonnaliikmed, kellele ei tehta hinnaalandusi, samas ei pane neiud pahaks, kui vahel nende kaasvõitlejad teevad uksi lahti või rännakutel pakuvad oma abi, see näitab vaid noormeeste viisakust ning head kodust kasvatust. Meie eesmärk ei ole muuta kaitseväge sootuks, vaid teha nii, et kõik tunneksid end siin mugavalt ja väärtustatuna,“ sõnas Kopti.
Õigusvahemees on kaitseväe peainspektoriteenistuse koosseisus. Peainspektori ja õigusvahemehe poole võivad pöörduda oma teenistusalaste küsimustega kõik kaitseväelased ja kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud ilma käsuliini järgimata ning rääkida probleemidest, mida vahetule ülemale mingil põhjusel rääkida ei saa.
Peainspektoriteenistuse ülesandeks on järelevalve ja kontroll kaitseväe sisekorra ja kaitseväeteenistuse korraldamise õiguspärasuse ning kaitseväe tegevuse eesmärgipärasuse üle.
