Kaitseväe psühholoogid külastasid Iraagis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve teenivaid sõdureid, hinnates Eesti kontingendi võitlusvõimet ning pakkudes psühhosotsiaalset toetust pikalt ülesandel viibivatele võitlejatele.
„Oleme külastanud kõiki Iraagis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibivaid Eesti üksusi sel ajal, kui pool nende teenistusajast missioonipiirkonnas on möödas, sest selleks ajaks on üksuse liikmed uutes oludes kohanenud ja kui on ilmnenud mingeid probleeme, siis on nendega võimalik varakult tegeleda ning lahendusi leides vältida nende eskaleerumist,“ ütles kapten (reservis) Marge Sillaste, kaitseväe toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse psühholoog. Tema sõnul on kaitseväe psühholoogid käinud regulaarselt operatsioonipiirkondades iga rotatsiooni juures alates 2015. aastast. Sillaste ise on käinud operatsioonipiirkondades psühholoogilist toetustööd tegemas ligikaudu kümnel korral.
Sillaste kogemusel jagunevad teemad, milles sõdurid nõustamist vajavad laias laastus kaheks: „Teemad, mis on käimasoleva missiooniga seotud ja need, mis puudutavad eraelulisi asju. See kõik võib mõjutada inimese enesetunnet, hakkamasaamist ja käitumist,“ märkis Sillaste.
Samuti toetusteenuste keskuses psühholoogina teeniv nooremleitnant Alice Kääramees lisas, et probleeme ei saa jätta pausile. „Kui sõdur siirdub pooleks aastaks välismaale, ei jää tema pere ju pausile. Pere elu läheb edasi ja kui kodus on üleval olnud mõni väikegi mure, siis see tuleb sõduriga Eestist kaasa. Siia tulnud inimene võib näiteks tunda stressi, sest tal on keeruline aidata koju jäänuid. Aga lahendusi edasi lükates ja mõeldes, et küll ma kodus tagasi olles sellega tegelen, võivad mured kuhjuda ning abi anda on keerulisem,“ kommenteeris leitnant Alice Kääramees kaitseväelastega tegeleva psühholoogina tüüpilisi võitlejatega välisoperatsioonidel kaasas käivaid muresid.
Marge Sillaste sõnul vajavad inimesed psühholoogi tuge mõnikord ka suurte elumuutuste korral, mis samuti on kaitseväelaste puhul tavalised. „Näiteks lapse sündimine. Naine on lapsega kodus üksi ja isa ei saa esimesi kuid pere juures olla – kuidas sellega toime tulla? Või kriisisündmused, kui kooselu puruneb, keegi lähedatest haigestub raskelt või sureb,“ loetles Sillaste elulisi muresid, märkides sealjuures, et psühholoogid on valmis sõdureid nõustama suhete ja kohanemise teemal laiemalt. „Suhted nii lähedastega kui ka üksuses sees – kuidas inimene saab paremini kohaneda tööga kodust eemal, üksusega, töötempoga. Alati ei pea ju isegi midagi suurt juhtuma, mõnikord vajavad inimesed lihtsalt võimalust ventileerida, rääkida oma kogemustest, emotsionaalselt keerulistest olukordadest,“ võttis Marge Sillaste erinevaid stressi tekitavaid olukordi kokku.
Psühholoogid soovitavad kaitseväelastel panna tähele ka väikeseid märke oma enda tuju ja käitumise muutumises ning juba enne murede kuhjumist abi otsida. Samuti õpetatakse sõdureid olema tähelepanelikud ja hoolivad teenistuskaaslaste suhtes – kui märgatakse, et kamraadi käitumine on muutunud või ta on endasse tõmbunud, tuleb uurida, mis talle muret teeb ja soovitada psühholoogi poole pöörduda. Nii praegune välisoperatsioonil teeniv kontingendi koosseis kui ka varasemad üksused on psühholoogide sõnul olnud ise aktiivsed koostööd otsima ning samuti suunanud operatsioonipiirkonnas viibivaid sõdureid nõustamisele. Psühholoogiga konsulteerimise võimalus ei piirdu kaitseväelaste jaoks vaid ajaga, mil nõustajad operatsioonil viibivat üksust füüsiliselt külastavad, kuigi see on kahtlemata kõige mõjusam, vaid kohtumisi saab pidada ka üle videosilla.
Kaitseväe psühholoogiateenistus pakub psühholoogilist toetust kõigile kaitseväe teenistujatele ja töötajatele, ajateenijatele ning nii teenistuses olevatele kui reservi arvatud veteranidele, mõistagi ilma tasuta. Praeguses vormis alustas psühholoogiateenistus tööd 2011. aastal ja hetkel on kaitseväe erinevates üksustes teenistuses kokku 14 psühholoogi. Lisaks tavapärastele kanalitele pöördumaks psühholoogide poole on kaitseväelaste ja veteranide käsutuses ka 24/7 töötav info- ja abitelefon, mis on leitav kaitseväe kodulehel.
Eesti otsustas liituda Ameerika Ühendriikide juhitava sõjalise koalitsiooniga Iraagis operatsiooni Inherent Resolve (OIR) raames juba 2016. aastal. Alates aprillist 2023 panustab Eesti operatsiooni kompanii suuruse sihtüksusega, kuni 110 kaitseväelasega, jagunedes oma ülesannete järgi kolmeks – sõjalised nõustajad, jalaväekompanii ning rahvuslik toetusüksus.
Ameerika Ühendriikide juhitava operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi kohalikke julgeolekujõudusid riigi kaitsevõime ülesehitamisel, et nad suudaksid iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi ning tagada riigis rahu ja stabiilsust. Islamiäärmuslus ohustab turvalisust Euroopas ja kogu maailmas.
Eesti kaitseväelased on osalenud erinevatel välisoperatsioonidel oma liitlaseid toetades juba üle 30 aasta.
